a

Allikas: Vikisõnastik
vaata ka: A, a-

Sisukord

Täht

A, a

  1. Ladina tähestiku esimene täht.

Päritolu

egiptuse hieroglüüf algsemi foiniikia âlep kreeka alfa etruski A ladina A
Egyptian hieroglyphic ox head Proto-semitic ox head Phoenician aleph Greek alpha Etruscan A Roman A

...

Vaata ka


Välislink

Vikipeedia artikkel:
a

Keeltevaheline

Sümbol (1)

a

  1. Aar. Pindalaühik.

Päritolu

Sõna esitähest.

Sümbol (2)

a

  1. Esimene tuntud suurus ehk konstant (algebras).

Päritolu

Tuntud suuruste tähised on valitud tähestiku algusest; a on tähestiku esimene täht.


Sümbol (3)

a

  1. 'füüsika: Kiirendus.

Päritolu

Ladina sõnast acceleratio 'kiirendus'.


Sümbol (4)

a

  1. male: Malelaua vasakult esimene vertikaalne rida.

Eesti

  • Eesti tähestiku esimene täht: A, a
    • Järgmine: B

Sümbol

a

  1. aar. Pindalaühik (100 ruutmeetrit).
  2. matemaatika: Kasutatakse esimese tuntud suuruse ehk konstandi tähisena (algebras).
  3. füüsika: Kasutatakse kiirenduse tähisena. Ladina sõnast acceleratio ('kiirendus'.)

Lühend

a

  1. aasta; aastal. Kasutatakse lühendina koos aastaarvuga.
    Sünonüümid:
    a. (vananenud)
    Tõlked:
  2. aasta; aastat. Kasutatakse ajaühikuna. Võib tõlgendada lühendina ladina sõnast annus ('aasta'); anni 'aastat; aastad'.
    Tõlked:
    • inglise: y, a


Nimisõna (1)

a, A

  1. Täht a.
    Sünonüümid:
    Tõlked:
    • hollandi: a
  2. Häälik a.
    Sünonüümid:

Nimisõna (2)

a

  1. Diatoonilise heliredeli kuues ja kromaatilise heliredeli kümnes toon alates põhitoonist c (do).
    Sünonüüm:


Nimisõna (3)

A

  1. Hinne A. Parim hinne.
  2. A-veregrupp.
  3. A-veregrupiga inimene.


Hääldus

[aa]

Vormid

  • Ainsuse omastav: a
  • Ainsuse osastav: a-d
  • Ainsuse sisseütlev: a-sse
  • Ainsuse seesütlev: a-s
  • Ainsuse seestütlev: a-st
  • Ainsuse alaleütlev: a-le
  • Ainsuse alalütlev: a-l
  • Ainsuse alaltütlev: a-lt
  • Ainsuse saav: a-ks
  • Ainsuse rajav: a-ni
  • Ainsuse olev: a-na
  • Ainsuse kaasaütlev: a-ga
  • Ainsuse ilmaütlev: a-ta
  • Mitmuse nimetav: a-d
  • Mitmuse omastav: a-de
  • Mitmuse osastav: a-sid
  • Mitmuse sisseütlev: a-desse
  • Mitmuse seesütlev: a-des
  • Mitmuse seestütlev: a-dest
  • Mitmuse alaleütlev: a-dele
  • Mitmuse alalütlev: a-del
  • Mitmuse alaltütlev: a-delt
  • Mitmuse saav: a-deks
  • Mitmuse rajav: a-deni
  • Mitmuse olev: a-dena
  • Mitmuse kaasaütlev: a-dega
  • Mitmuse ilmaütlev: a-deta

Vaata ka

Sidesõna

a

Tähendus

Aga. A sina, mis sina arvad?

Stiil

Kasutatakse ainult kõnekeeles.

Vaata ka

Välislink

Vikipeedia artikkel:
a
Vikipeedia artikkel:
A (häälik)


Ainu

Abisõna

a

  1. minevikku tähistav abisõna

Tegusõna

a

  1. istuma (ainsuses)

Albaania

Kildsõna

a

  1. kas.



Aragoni

Artikkel

a

  1. Naissoost ainsuses sõnade määrav artikkel. a luenga aragonesa. – aragoni keel

Päritolu

Ladina sõnast illa (sõna ille 'see, too' naissoo vorm).



Hollandi

Lühend (1)

a

  1. a. Lühend-sümbol sõnast are 'aar (100 ruutmeetrit)'.

Lühend (2)

A

  1. A. Lühend-sümbol sõnast ampère 'amper (elektrivoolu tugevuse mõõtühik)'.

Sümbol

A

  1. A. Veregrupp A.

Nimisõna

a

  1. a, a. A-täht.
  2. la, a. Diatoonilise heliredeli kuues ja kromaatilise heliredeli kümnes toon alates põhitoonist c (do).
  3. A. See, mida esimesena nimetatakse.

Vormid

Mitmus: a's
Deminutiiv: a'tje

Vaata ka



Inglise

Lühend (1)

a

lühend sõnast about


Lühend (2)

a

lühend sõnast acre

  1. aaker, aakrit


Artikkel

a [ə] , rõhu puhul [eɪ]

umbmäärane artikkel

  1. üks (enamasti jäetakse tõlkimata). Näitab, et järgnev nimisõna või nimisõnafraas osutab asjale või isikule, mida või keda teatakse või kellele osutatakse üldnime või kirjelduse kaudu ning keda pole eelnevas jutus mainitud.
  2. üks (enamasti jäetakse tõlkimata). Näitab, et järgnev nimisõna või nimisõnafraas osutab objektide klassile, millesse kuulumise lause teatud objektile omistab.
  3. Jäetakse tõlkimata. Näitab, et järgnev nimisõna või nimisõnafraas osutab objektile, millega sarnanemise lause teatud objektile omistab.
  4. keegi: Näitab, et järgnev isikunimi kuulub isikule, kellest kõneleja ei tea suurt midagi peale nime.
  5. mingit, mitte mingit. Kasutatakse nimisõna ees, kui see osutab (abstraktsele) asjale, mille täielikku puudumist rõhutatakse.
  6. Distributiivse tähendusega sõna, mida kasutatakse jaotuse aluseks oleva sõna ees.


Märkused

Umbmäärast artiklit kasutatakse (tavaliselt loenduvate) nimisõnade ja nimisõnafraaside ees.
Seda artiklit kasutatakse ainult ainsuses nimisõnade ja nimisõnafraaside ees. Mitmuses jäetakse artikkel ära.
Kui järgnev sõna algab häälduses täishäälikuga, siis on selle artikli asemel artikkel an. Seejuures arvestatakse hääldust, mitte kirjapilti. Kõnekeeles ja eriti mõningates murretes kasutatakse sõna a ka täishääliku ees. Varem on sõna an laialdasemalt kasutatud ka juhtudel, mil järgnev sõna algab ainult kirjapildis täishäälikuga; nüüd on selline kasutus haruldasem. Varem kasutati sõna an laialdaselt ka juhul, kui järgnev sõna algab hääldatava h-tähega rõhutus või nõrga rõhuga silbis; sel juhul jäeti h hääldamata (enamasti ei hääldatud seda ka muudel juhtudel). Nüüd kasutatakse sellisel juhul enamasti sõna a ning h-häälik hääldatakse välja (seda näeb ette ka vorm). Mõnikord kasutatakse sõna an h-tähe ees ka rõhulise silbi puhul.


Päritolu

Vanainglise artiklist an, mille -n- ajapikku konsonantide eest kadus.
See artikkel oli sõna ān 'üks' lühenenud vorm.


Nimisõna

A, a

  1. A, a, a-täht, A-täht. Täht a, A, inglise tähestiku esimene täht.
  2. A, a, a-täht, A-täht. Kirja- või trükitähe A või a eksemplar.
  3. A, a, a-täht, A-täht. Trükitähe A või a ladumisvorm.
  4. Mõni häälikutest, mida A-täht tähistab.
  5. A-tähe kujuline ese.


Itaalia

Eessõna

a

  1. Sihtkohta märkiva sõna ees.
    a teatroteatrisse
    a RomaRooma
    mettersi a letto – voodisse heitma
    salire a bordo – pardale minema
    Vai a casa! – Mine koju!
  2. juurde
    avviciniamoci a loro – lähme nende juurde
  3. Asukohta märkiva sõna ees.
    a teatroteatris
    a RomaRoomas
    Abito a Milano. – Ma elan Milanos.
  4. ääres
    stare a tavola – laua ääres istuma
  5. kuni
    da quattro a sei giorni – neli kuni kuus päeva
  6. Kellaaega või muud toimumisaega märkiva fraasi ees.
    a che ora – mis kell
    alle due del pomeriggio – kell kaks päeval
    A settembre ricomincia la scuola. – Septembris hakkab kool jälle peale.
  7. Vanust märkiva fraasi ees.
    A quindici anni non puoi comportarti come un bambino di cinque! – Viieteistaastaselt sa ei saa käituda nagu viieaastane laps.
  8. Vahendit märkiva sõna ees.
    chiudere a chiave – lukku keerama
    É difficile fare un maglione a mano. – Kampsunit on raske käsitsi kududa.
  9. Põhjust märkiva sõna ees.
    Al rumore aprii gli occhi. – Kära peale tegin silmad lahti.
  10. Eesmärki märkiva sõna ees.
    a che serve – milleks see on
    Fu costruito un muro a protezione della strada. – Tee kaitseks ehitati müür.
  11. eest. Hinda märkiva sõna ees.
    Vendesi casa ad un milione di euro. – Müügil on maja miljoni euro eest.
  12. eest. Mõistetud karistust märkiva sõna ees.
    É stato condannato all'ergastolo. – Ta mõisteti vangi.
  13. Väljendab mitmesuguseid muid suhteid.
    giocare a scacchi – malet mängima
    guadagnare cento mile lire al mese – sada tuhat liiri kuus teenima
    pensare a qualcheduno – kellelegi mõtlema
    al momento opportuno – sobival võimalusel
    alla fine – lõpuks
    Odio le magliette a righe. – Ma ei salli triibulisi särke.
    A pochi metri di distanza da casa nostra c'è una libreria. – Mõne meetri kaugusel meie majast on raamatupood.

Kasutamine

Tähega a algava sõna ees, harvem mõne teise vokaaliga algava sõna ees, võib asenduda sõnaga ad.
ad Ancona – Anconas

Päritolu

Ladina sõnast ad.

Vaata ka

Nimisõna

a, A naissoost või meessoost

  1. a, a-täht. Täht a, ladina tähestiku esimene täht.

Vormid

  • mitmus: a

Katalaani

Nimisõna

a

Naissoost nimisõna.

  1. a, a-täht. Täht a, ladina tähestiku esimene täht.

Vormid

  • Mitmus: as

Fraasid



Kiribati

Asesõna

a

  1. Nemad, nad.



Koltasaami

Sidesõna

a

  1. ja, ning.



Kõmri


Asesõna

  1. kes, mis.

Sidesõna

a

  1. ja, ning.


Ladina

Eessõna

a (ā)

  1. -st, -lt, poolt
  2. ...

Variandid

Lühend

a

Lühend sõnast anno.

  1. aastal, a, a.
    Sünonüüm:

Vaata ka


Läti

Hüüdsõna

a

  1. Väljendab mitmesuguseid tundeid.


Malagassi

Hüüdsõna

a

  1. oi. Väljendab imestust.
  2. ohhoo. Väljendab vaimustust.
  3. Väljendab heakskiitu.
  4. ah
  5. hei

Märkus

Pöördumisel kasutatakse nime järel.

Nimisõna

a

  1. a, a-täht
  2. a, a-häälik

Nauru

Asesõna

a

  1. Mina, ma.



Portugali

Artikkel

a

  1. Naissoo ainsuse määrav artikkel. vem a chuva. 'Sajabki vihma.' A casa. 'Maja.' A filha. 'Tütar.'

Päritolu

Ladina sõnast illa 'see, tema (naissoost)'. Varasem kuju oli la.

Vaata ka

  • o (ainsuse meessugu)
  • os (mitmuse meessugu)
  • as (mitmuse naissugu)

Asesõna (1)

a

  1. teda (naissoost). Kolmanda isiku naissoo isikulise asesõna sihitav kääne. Encontrei-a na rua. 'Kohtasin teda tänaval. Vejo-a. 'Ma näen teda.'

Kasutamine

Brasiilias kasutatakse sõna a asemel sõna ela. Kui Portugalis öeldakse: Eu a vi, siis Brasiilias öeldakse: Eu vi ela.

Vormid

Tegusõnavormide järel, mis lõpevad tähega -r, -s või -z, asesõnade nos ja vos järel ning määrsõna eis järel asendub sõna a sõnaga la ning eelnev täht kaob. fiz: Fi-la ficar contente. 'Tegin ta õnnelikuks'. nos: Deu-no-la relutantemente. 'Ta andis selle meile vastu tahtmist. eis: Ei-la! 'Näe, seal ta on!' ver: Posso -la? 'Kas ma saan teda näha?'

Vaata ka

  • o (meessoo vorm)

Päritolu

Läheb tagasi ladina sõnale illa.

Asesõna (2)

  1. see, too (naissoost), see naine, see tüdruk, see neiu, see tütarlaps. Naissoo näitav asesõna kaugemate objektide kohta. É a que está doente agora. 'See on see (naine), kes praegu haige on.'

Päritolu

Läheb tagasi ladina sõnani illa.

Vaata ka

  • o (meessoo vorm)

Eessõna

a

  1. Väljendab suunda. Vou a Lisboa. Sõidan Lissaboni. Vamos a Paris! 'Lähme Pariisi!' Vou à cidade. 'Lähen linna.' Ele vai à escola. 'Ta läheb kooli.' Eles vão à estação. Vou à festa. 'Lähen peole.' Ele vai à rua Harju. 'Ta läheb Harju tänavale.'

  2. Väljendab kohta. a poucos passos daqui. 'mõne sammu kaugusel siit'. a pouca distância. 'mitte kaugel.'

  3. Kuni. da infância à velhice. 'lapsepõlvest vanaduseni.' de Lisboa a Paris. 'Lissabonist Pariisini.'

  4. Väljendab aega. às três. 'kell kolm.' a que horas? 'mis kell?' ao pôr do sol 'päikeseloojangul'. Onde vai ele a esta hora da noite'? 'Kuhu ta sellel öötunnil läheb?' aos 30 anos '30-aastaselt'.

  5. Väljendab vahendit. fechado à chave 'lukus, võtmega kinni (keeratud)'. escrever à máquina 'masinal kirjutama'.
  6. tükk, à. Kasutatakse ühiku hinna väljendamisel. a dez centavos cada um 'kümme sentaavi tükk, à kümme sentaavi'.
  7. Väljendab laenuprotsenti või intressi. a um juro de cinco por cento 'viie protsendiga'.
  8. haaval, -haaval. gota a gota 'tilkhaaval'.
  9. kohaselt, järgi. a seu gosto 'oma maitse järgi, oma maitse kohaselt'.
  10. peale. a convite 'kutsel, kutse peale'.
  11. järel. dia a dia 'päev päeva järel'.
  12. Kasutatakse vajaduse korral sihitise ees. Ele quer aos filhos. 'Ta armastab oma lapsi.' A mim ele não engana. 'Mind ta ei peta.'
  13. Kasutatakse kaudsihitise ees. Eu escrevo a ele. 'Ma kirjutan ainult talle.' Dei o livro a ela. 'Andsin raamatu talle.'
  14. kaupa. aos centos 'sadade kaupa'.
  15. Väljendab materjali. bordar a ouro 'kullaga tikkima'. quadro a óleo 'õlimaal'.
  16. kui. Koos infinitiiviga väljendab tingimust. a ser assim 'kui see oleks nii. a ser isso verdade 'kui see oleks tõsi.
  17. Koos infinitiiviga väljendab vahetut tulevikku. Sou eu a jogar agora. 'Hakkan kohe mängima'. Estão a chegar. 'Nad kohe tulevad'.
  18. Koos infinitiiviga väljendab kavatsust. Estou a sair. 'Tahan ära minna. Hakkan minema.'
  19. Koos infinitiivi ja määrava artikliga väljendab tegevuse aega (-des). ao entrar 'sisenedes, sisse minnes'. ao estudar 'õppides, õppimise ajal'.
  20. Infinitiivi ees, kui juttu on midagi tegema õppimisest. ensinar a nadar 'ujuma õppima'. aprender a ler 'lugema õppima'.

Vormid

Koos määrava artikliga tekivad järgmised kombinatsioonid:

Päritolu

Ladina eessõnast ad.

Vaata ka

Nimisõna

A, a

Meessoost nimisõna.

  1. A, a, A-täht, a-täht.
  2. a, a-häälik.
  3. a. Esimene tuntud suurus.

Omadussõna

A, a

A, a, esimene.

Lühend (1)

a

  1. Lühend-sümbol sõnast área 'pindala'.
  2. a, A, la. Noot a, A, la ().
  3. a (aar, aari). Lühend-sümbol sõnast are 'aar'.
  4. Lühend sõnast assinado 'allakirjutaja'.
  5. Lühend sõnast autor 'autor'.

Lühend (2)

A

  1. A-vitamiin.
    A (amper, amprit). Lühend-sümbol sõnast ampere 'amper, amprit'.
    a, A, la. Noot a, A, la ().



Prantsuse

vaata ka: à

Täht

A, a

Hääldus

Hääldub kinnise või lahtise a-na.

Täheühendites:

  • ai: kinnine või lahtine e
  • aî: lahtine e
  • aô: kinnine o
  • aoû: u
  • au: kinnine või lahtine o
  • ay: lahtine e (sõnas bayer: [aj])
  • eau: kinnine o
  • aen: nasaliseeritud a
  • aim: nasaliseeritud e; täishääliku ees lahtine e pluss [m]
  • ain: nasaliseeritud e; täishääliku ees lahtine e pluss [n]
  • am: nasaliseeritud a; täishääliku ees [am]
  • anc: nasaliseeritud a; täishääliku ees nasaliseeritud a pluss [s] või [k]
  • aon: nasaliseeritud a
  • ean: nasaliseeritud a

Sümbol

a

  1. are, ares: a. aar, aari. Pindalaühik (100 ruutmeetrit).
  2. matemaatika: a. Kasutatakse esimese tuntud suuruse sümbolina.


Nimisõna

A, a. [a] meessoost

  1. A, a, a-täht, A-täht. Ladina tähestiku esimene täht. Täht a, A.
  2. a, a-häälik. Häälik a.
  3. A-tähe kujuline ese.


Vormid

  • mitmus: a


Hääldus

Sõna ei moodusta ljesooni eelneva sõnaga, välja arvatud artiklid un ja des.


Homofoon


Fraasid

Tegusõnavorm

(il) a

  1. Kindla kõneviisi oleviku ainsuse kolmas pööre sõnast avoir 'omama'.
    Pierre a une montre. – Pierre'il on kell.

Vaata ka

Eessõna

a

Vanas kirjakeeles, praegu à.

Vaata ka

Rootsi

Nimisõna (1)

a, A

  1. A, a, a-täht, A-täht.

  2. A-tähega algavate sõnade osa sõnaraamatus.

  3. a, a-häälik
    Sünonüüm:
    *a-ljud

  4. A, a. Esimene objekt reas.

  5. A. Parim hinne või kvaliteediklass.

  6. matemaatika: a, A. Esimene tuntud suurus või objekt.

  7. loogika: A. Üldjaatava otsustuse tähis.

  8. muusika: a, la. Kuues toon, helihargi toon.

  9. muusika: Laad, mille põhitoon on a.

  10. a. Noot, mis märgib a-d.

  11. muusika: Keel, klahv või orelivile, mis tekitab a-tooni.

Fraasid

Liitsõnad

Vormid

Nimisõna (2)

a

  1. ahhetus
    Sünonüüm:

Vormid

  • Määratud vorm: a'et
  • Mitmus: a
  • Mitmuse määratud vorm: a'en

Päritolu

Sõna ah rööpvorm.

Hüüdsõna

a

  1. ah
    Sünonüüm:

Päritolu

Sõna ah rööpvorm.

Vaata ka

Rumeenia

Nimisõna

a

Meessoost või kesksoost nimisõna.

  1. a, a-täht

Fraasid


Saksa

Nimisõna

a, A

kesksoost

[a:]

  1. A, a, A-täht, a-täht. Saksa tähestiku esimene täht.
    Hääldus
    A on lahtine labialiseerimata eesvokaal. Selle moodustamiseks avatakse huuled laialt ning keel pannakse lamedasse asendisse.
    Saksa keeles on kaks a-foneemi: lühike a nagu sõnas satt ning pikk vokaal, mis moodustatakse tagapool (nagu sõnas Rat). Võõrsõnades ja naisenimede lõpus esineb lühike a, mis on tämbrilt nagu pikk a (poolpikk a).
    Hääliku pikkust tähistatakse kirjas mitut moodi. Pikk a on näiteks sõnades Rat, Aar, Haar, Aachen, Bahre, Bratsche, lühike a näiteks sõnades hat, Matte, Matsch.
    Erinevalt saksa ühiskeelest on pikal ja lühikesel a-tähel piirkondliku värvinguga kõnekeeles enamasti erinevusi, mis võivad olla piirkonniti lausa vastupidised. Lõuna-Saksamaal ning algselt ka Reinimaal on pikk a lahtine ja lühike kinnine nagu ungari ja hollandi keeles. Põhja-Saksamaal aga on pikk a kinnine nagu briti inglise standardkeeles, lühike lahtine. Tänapäeva Reinimaal on nii lühike kui ka pikk a lahtised nagu Westfalenis, tüüringi-ülemsaksi murdes on mõlemad kinnised, kuid kvaliteedierinevusega.
    Teatud juhtudel moodustub a-st umlaut ä: (hathätte, HausHäuser). Viimasel juhul on tegemist diftongidega au ja äu.
  2. a, a-häälik.
    Sünonüüm:
  3. A, a, la. Toon la.

Vormid

  • Ainsuse nimetav, daativ, sihitav: a
  • Ainsuse omastav: a, as (täht, kõnekeeles)
  • Mitmuse kõik käänded: as (täht), a (toon)

Liitsõnad

Tuletised

Päritolu

Vana- ja keskülemsaksa a.

Vaata ka

Lühend (1)

a

Lühend sõnast a-Moll.

  1. a-moll, la-minoor

Lühend (2)

a

Lühend sõnast Ar.

  1. a, aar, aari


Slovaki

Sidesõna

a

  1. ja, ning

Sloveeni

Sidesõna

a

  1. aga, kuid


Taani

Nimisõna

a, A [ˈæˀ] kesksoost

  1. a, A. Taani tähestiku esimene täht.
  2. a, A. Kasutatakse mingis reas esimese tähistamiseks.
  3. a, A, la. Diatoonilise helirea kuues aste.
    Sünonüüm:

Vormid

Fraasid

Liitsõnad

Sümbol

a

  1. a. Kasutatakse aari (ar) lühendina.


Vaata ka


Tšehhi

Sidesõna

a

  1. Ja. Ning.



Tuvalu

a

Artikkel

a

Mitmuse määrav artikkel.

  1. Mitmuse määrav artikkel.



Türgi

Hüüdsõna

a

  1. ah. Imestust, vaimustust jm väljendav hüüdsõna.



Ungari

Artikkel

a

  1. see, tavaliselt jääb tõlkimata. Kasutatakse määrava artiklina ainsuses ja mitmuses sõnade ees.
    a Duna – Doonau
    a ház – maja; see maja

Märkus

Seda kasutatakse juhul, kui järgnev sõna algab kaashäälikuga. Vastasel juhtumil kasutatakse varianti az.

Vormid

Muutumatu sõna.

Päritolu

Lühenenud sõnast az.


Vepsa

Sidesõna

a

  1. aga
    Minä varastin händast, a hän ei tulend. – Mina ootasin teda, aga tema ei tulnud.
    Eglaine koditego oli kebn, a tämbeine om lujas jüged. – Eilne kodune ülesanne oli kerge, aga tänane on väga raske.