Mine sisu juurde

a

Allikas: Vikisõnastik
vaata ka: A, a-, -a, a., ä, à
vaata ka: ả

Täht

A, a

  1. Ladina tähestiku esimene täht.

Päritolu

egiptuse hieroglüüf algsemi foiniikia âlep kreeka alfa etruski A ladina A
Egyptian hieroglyphic ox head Proto-semitic ox head Phoenician aleph Greek alpha Etruscan A Roman A

...

Vaata ka


 Vikipeedia artikkel:
a

Keeltevaheline

Sümbol (1)

a

  1. Aar. Pindalaühik.

Päritolu

Sõna esitähest.

Sümbol (2)

a

  1. Esimene tuntud suurus ehk konstant (algebras).

Päritolu

Tuntud suuruste tähised on valitud tähestiku algusest; a on tähestiku esimene täht.


Sümbol (3)

a

  1. 'füüsika: Kiirendus.

Päritolu

Ladina sõnast acceleratio 'kiirendus'.


Sümbol (4)

a

  1. male: Malelaua vasakult esimene vertikaalne rida.

Eesti

  • Eesti tähestiku esimene täht: A, a
    • Järgmine: B

Tähis

a

  1. aar. Pindalaühik (100 ruutmeetrit).
    Tõlked:
    • soome: a
  2. matemaatika: Kasutatakse esimese tuntud suuruse ehk konstandi tähisena (algebras).
    Tõlked:
    • soome: a
  3. füüsika: Kasutatakse kiirenduse tähisena. Ladina sõnast acceleratio ('kiirendus').
    Sünonüümid:
    • soome: a
  4. Kasutatakse aatommassiühiku tähisena.

Vaata ka

Lühend

a

  1. aasta; aastal. Kasutatakse lühendina koos aastaarvuga.
    Variandid:
    a. (varasema normi järgi)
    Tõlked:
  2. aasta; aastat. Kasutatakse ajaühikuna. Võib tõlgendada lühendina ladina sõnast annus ('aasta'); anni 'aastat; aastad'.
    Tõlked:
    • inglise: y, a
    • soome: a
  3. alev


Nimisõna (1)

a, A [aa]

  1. Täht a.
    Sünonüümid:
    Tõlked:
  2. Eesti keeles tähega a märgitav häälik.
    Sünonüümid:
    Tõlked:

Tuletised

Liitsõnad

Fraasid

Vormid

  • Ainsuse omastav: a
  • Ainsuse osastav: a-d
  • Ainsuse sisseütlev: a-sse
  • Ainsuse seesütlev: a-s
  • Ainsuse seestütlev: a-st
  • Ainsuse alaleütlev: a-le
  • Ainsuse alalütlev: a-l
  • Ainsuse alaltütlev: a-lt
  • Ainsuse saav: a-ks
  • Ainsuse rajav: a-ni
  • Ainsuse olev: a-na
  • Ainsuse kaasaütlev: a-ga
  • Ainsuse ilmaütlev: a-ta
  • Mitmuse nimetav: a-d
  • Mitmuse omastav: a-de
  • Mitmuse osastav: a-sid
  • Mitmuse sisseütlev: a-desse
  • Mitmuse seesütlev: a-des
  • Mitmuse seestütlev: a-dest
  • Mitmuse alaleütlev: a-dele
  • Mitmuse alalütlev: a-del
  • Mitmuse alaltütlev: a-delt
  • Mitmuse saav: a-deks
  • Mitmuse rajav: a-deni
  • Mitmuse olev: a-dena
  • Mitmuse kaasaütlev: a-dega
  • Mitmuse ilmaütlev: a-deta

Nimisõna (2)

a [aa]

  1. Diatoonilise heliredeli kuues ja kromaatilise heliredeli kümnes toon alates põhitoonist c (do).
    Sünonüüm:
    Tõlked:

Vormid

  • Ainsuse omastav: a
  • Ainsuse osastav: a'd
  • Ainsuse sisseütlev: a'sse
  • Ainsuse seesütlev: a's
  • Ainsuse seestütlev: a'st
  • Ainsuse alaleütlev: a'le
  • Ainsuse alalütlev: a'l
  • Ainsuse alaltütlev: a'lt
  • Ainsuse saav: a'ks
  • Ainsuse rajav: a'ni
  • Ainsuse olev: a'na
  • Ainsuse kaasaütlev: a'ga
  • Ainsuse ilmaütlev: a'ta
  • Mitmuse nimetav: a'd
  • Mitmuse omastav: a'de
  • Mitmuse osastav: a'sid
  • Mitmuse sisseütlev: a'desse
  • Mitmuse seesütlev: a'des
  • Mitmuse seestütlev: a'dest
  • Mitmuse alaleütlev: a'dele
  • Mitmuse alalütlev: a'del
  • Mitmuse alaltütlev: a'delt
  • Mitmuse saav: a'deks
  • Mitmuse rajav: a'deni
  • Mitmuse olev: a'dena
  • Mitmuse kaasaütlev: a'dega
  • Mitmuse ilmaütlev: a'deta

Tuletised

Liitsõnad



Vaata ka


Sidesõna

a

Tähendus

Aga. A sina, mis sina arvad?

  1. Tõlked:

Stiil

Kasutatakse ainult kõnekeeles.

Vaata ka

 Vikipeedia artikkel:
a
Vikipeedia artikkel:
A (häälik)


Abaknoni

Nimisõna

a

  1. a, a-täht

Hüüdsõna

a

  1. oi. Väljendab üllatust.


Abau

Nimisõna

a

  1. maja
    hyo a hokwe yia po loum – tema maja põles maha


Tegusõna

a [a]

  1. ilma eesliiteta l- : sööma
    hiykwe Buna-uwrsa me lanio ira ohruw a – ta käis Buna rahval külas
  1. Variandid:

Tuletised



Afari

Asesõna

a

  1. lähedase kohta: see
    Variant:
  2. lähedase kohta: need
    Variant:

Fraasid

Vaata ka


Afrikaani

Lühend

a

lühend sõnast aan

Vaata ka

Nimisõna

a, A

  1. a, a-täht, aa

Vormid

Tuletised

Hüüdsõna

a

  1. oi, ah. Väljendab rahulolu, rõõmu või naudingut.

Fraasid

Vaata ka


Ainu

Abisõna

a

  1. minevikku tähistav abisõna

Tegusõna

a

  1. istuma (ainsuses)


Alamsorbi

Sidesõna

a

  1. ja, ning
    bratš a sotša – vend ja õde, õde ja vend, õde-venda
    a to jo wěrno? – ja see peab tõsi olema?
  2. mida ... seda
    staršy a głupšy – mida vanem, seda rumalam

Liitsõnad

Fraasid

Päritolu

Vrd poola, tšehhi, polaabi, kašuubi, ülemsorbi a.

Hüüdsõna

a

  1. oi. Väljendab imestust.
    a glědaj – oi, vaata
  2. Väljendab vastumeelsust.
  3. mis, kuidas, ah. Kasutatakse juhul, kui küsimusest pole aru saadud.
    Variandid:


Albaania

Partikkel

a [a]

  1. kas. Alustab küsilauset, mis eeldab alternatiivset vastust.
    a vjen dhe ti me ne – kas sina tuled ka meiega kaasa
    a është gati – kas on valmis
  2. eks, kas pole, on ju

Päritolu

Algalbaania *han, *an.
Algindoeuroopa *h₂en 'seal'.
Ladina an on kognaat.

Sidesõna

a [a]

  1. või
    sot a nesër – täna või homme
    Sünonüümid:

Fraasid

Päritolu

Algalbaania *hau, *au.
Algindoeuroopa *h₂eu-.
Vanakreeka αὖ on kognaat

Nimisõna

a

  1. a, a-täht, aa



Ama (paapua)

Nimisõna

a

[ã]

  1. puu

Aragoni

Artikkel

a

  1. Naissoost ainsuses sõnade määrav artikkel. a luenga aragonesa. – aragoni keel

Päritolu

Ladina sõnast illa (sõna ille 'see, too' naissoo vorm).


Bambara

Asesõna

a

  1. isikuline asesõna: ta
  2. omastav asesõna: tema

Vaata ka


Aserbaidžaani

Nimisõna

a

  1. a, a-täht
  2. a. Esimene.
    beşinci maddənin "a" bəndi – viienda paragrahvi lõige a

Liitsõnad

Hüüdsõna

a

  1. hei
    a yoldaş – hei, seltsimees
  2. aa. Väljendab taipamist või äraarvamist.
    a ... tapdım – aa, leidsin
    a ... sizsiniz – aa, see olete teie

Partikkel

a

  1. korraks. Kasutatakse tähelepanu tõmbamiseks.
    a, bir ora baxın – vaadake korraks sinna
  2. no. Väljendab imestust.
    bir buna bax, a – no vaata teda


Baski

Nimisõna

a

  1. a, a-täht, aa

Fraasid

Hüüdsõna

a

  1. ah
  2. oi
    Sünonüümid:

Fraasid

Tähis

a

  1. Kasutatakse pindala (area) tähisena.

Vaata ka


Esperanto

Nimisõna

a, A

  1. a, a-täht, A-täht, aa. Täht a, A, esperanto tähestiku esimene täht.
  2. muusika: a

Liitsõnad

Fraasid

Tähis

a

  1. Kasutatakse aari (aro) tähisena.

Vaata ka

A
-a
a-


Friuuli

Nimisõna

a meessoost

  1. a, a-täht

Fraasid

Eessõna

a


Friisi

Nimisõna

a

  1. a, a-täht, A-täht. Täht a, A, friisi tähestiku esimene täht.

Fraasid


Haiti

Eessõna

a

  1. Kasutatakse mitmes tähenduses.

Fraasid

Päritolu

Prantsuse sõnast à.


Hispaania

Nimisõna

a naissoost

  1. a, a-täht, A-täht.
  2. kõrgem, esmaklassiline, esmajärguline, esimese järgu

Fraasid

Eessõna

a

  1. -sse. Väljendab liikumise lõpppunkti.
  2. poole, suunas. Väljendab liikumise suunda.
  3. Väljendab kaugust.
    a cuatro kilómetros de la ciudad – nelja kilomeetri kaugusel linnast
  4. juures, ääres, taga, -s. Väljendab lähedust.
  5. käes, -s. Väljendab mõju all olemist.
  6. Väljendab mitmesuguseid ruumisuhteid.
  7. -l. Väljendab kuupäeva.
    a doce de agosto – 12. augustil
  8. kell. Väljendab kellaaega.
    a las ocho y media – kell pool üheksa
  9. pärast.
    a los ocho días — kaheksa aasta pärast
  10. -l.
  11. al quinto día — viiendal päeval
  12. -ga, ajal. Väljendab üheaegsust.
    a la salida del sol — päikesetõusuga
  13. Väljendab mitmesuguseid ajalisi suhteid.
  14. järel, -lt. Väljendab järjestikulisust.
  15. Väljendab millegi kasutamist.
  16. Väljendab tegevusviisi.

Fraasid


Hollandi

Lühend

a

  1. a. Lühend-sümbol sõnast are 'aar (100 ruutmeetrit)'.


Sümbol

A

  1. A. Veregrupp A.

Nimisõna

a

  1. a, a. A-täht.
  2. la, a. Diatoonilise heliredeli kuues ja kromaatilise heliredeli kümnes toon alates põhitoonist c (do).
  3. A. See, mida esimesena nimetatakse.

Fraasid

Vormid

Mitmus: a's
Deminutiiv: a'tje

Vaata ka


Iiri

Asesõna

a (põhjustab järgneva sõna häälikupehmendust)

  1. tema (meessoost omastav)

Asesõna

a (põhjustab järgneva sõna h-proteesi)

  1. tema (naissoost omastav)

Asesõna

a

  1. nende (põhjustab järgneva sõna eklipsist)

Asesõna

a (põhjustab järgneva sõna eklipsist)

  1. kõik, mis iganes

Abisõna

a (põhjustab järgneva sõna h-proteesi)

  1. Kasutatakse enne arvsõnu.

Abisõna

a (põhjustab järgneva sõna h-proteesi)

  1. mis, kes. Kasutatakse kõrvallause alguses.

Abisõna

a

  1. Kasutatakse vokatiivi ees.


Indoneesia

Hüüdsõna

a

  1. ee. Kasutatakse kõhkluse väljendamiseks.
    Variant:

Partikkel

a

  1. Kasutatakse vastandava partiklina.

Eessõna

a

  1. à

Nimisõna

a

  1. a, a-täht, aa


Inglise

Lühend (1)

a

lühend sõnast about


Lühend (2)

a

lühend sõnast acre

  1. aaker, aakrit


Artikkel

a [ə] , rõhu puhul [eɪ]

umbmäärane artikkel

  1. üks (enamasti jäetakse tõlkimata). Näitab, et järgnev nimisõna või nimisõnafraas osutab asjale või isikule, mida või keda teatakse või kellele osutatakse üldnime või kirjelduse kaudu ning keda pole eelnevas jutus mainitud.
  2. üks (enamasti jäetakse tõlkimata). Näitab, et järgnev nimisõna või nimisõnafraas osutab objektide klassile, millesse kuulumise lause teatud objektile omistab.
  3. Jäetakse tõlkimata. Näitab, et järgnev nimisõna või nimisõnafraas osutab objektile, millega sarnanemise lause teatud objektile omistab.
  4. keegi: Näitab, et järgnev isikunimi kuulub isikule, kellest kõneleja ei tea suurt midagi peale nime.
  5. mingit, mitte mingit. Kasutatakse nimisõna ees, kui see osutab (abstraktsele) asjale, mille täielikku puudumist rõhutatakse.
  6. Distributiivse tähendusega sõna, mida kasutatakse jaotuse aluseks oleva sõna ees.


Märkused

Umbmäärast artiklit kasutatakse (tavaliselt loenduvate) nimisõnade ja nimisõnafraaside ees.
Seda artiklit kasutatakse ainult ainsuses nimisõnade ja nimisõnafraaside ees. Mitmuses jäetakse artikkel ära.
Kui järgnev sõna algab häälduses täishäälikuga, siis on selle artikli asemel artikkel an. Seejuures arvestatakse hääldust, mitte kirjapilti. Kõnekeeles ja eriti mõningates murretes kasutatakse sõna a ka täishääliku ees. Varem on sõna an laialdasemalt kasutatud ka juhtudel, mil järgnev sõna algab ainult kirjapildis täishäälikuga; nüüd on selline kasutus haruldasem. Varem kasutati sõna an laialdaselt ka juhul, kui järgnev sõna algab hääldatava h-tähega rõhutus või nõrga rõhuga silbis; sel juhul jäeti h hääldamata (enamasti ei hääldatud seda ka muudel juhtudel). Nüüd kasutatakse sellisel juhul enamasti sõna a ning h-häälik hääldatakse välja (seda näeb ette ka vorm). Mõnikord kasutatakse sõna an h-tähe ees ka rõhulise silbi puhul.


Päritolu

Vanainglise artiklist an, mille -n- ajapikku konsonantide eest kadus.
See artikkel oli sõna ān 'üks' lühenenud vorm.


Nimisõna

A, a

  1. A, a, a-täht, A-täht. Täht a, A, inglise tähestiku esimene täht.
  2. A, a, a-täht, A-täht. Kirja- või trükitähe A või a eksemplar.
  3. A, a, a-täht, A-täht. Trükitähe A või a ladumisvorm.
  4. Mõni häälikutest, mida A-täht tähistab.
  5. A-tähe kujuline ese.

Vormid

Fraasid

Itaalia

Eessõna

a

  1. -le. Kaudsihitist märkiva fraasi ees.
    dare a – -le andma
  2. Sihtkohta märkiva sõna ees.
    a teatro – teatrisse
    a Roma – Rooma
    mettersi a letto – voodisse heitma
    salire a bordo – pardale minema
    Vai a casa! – Mine koju!
    al terzo piano – neljandale korrusele
  3. juurde
    avviciniamoci a loro – lähme nende juurde
  4. Asukohta märkiva sõna ees.
    a teatro – teatris
    a Roma – Roomas
    abito a Milano. – ma elan Milanos
    al terzo piano – neljandal korrusel
  5. ääres
    stare a tavola – laua ääres istuma
  6. kuni
    da quattro a sei giorni – neli kuni kuus päeva
  7. Kellaaega või muud toimumisaega märkiva fraasi ees.
    a che ora – mis kell
    alle due del pomeriggio – kell kaks päeval
    A settembre ricomincia la scuola. – Septembris hakkab kool jälle peale.
  8. Vanust märkiva fraasi ees.
    A quindici anni non puoi comportarti come un bambino di cinque! – Viieteistaastaselt sa ei saa käituda nagu viieaastane laps.
  9. Vahendit märkiva sõna ees.
    chiudere a chiave – lukku keerama
    É difficile fare un maglione a mano. – Kampsunit on raske käsitsi kududa.
  10. Põhjust märkiva sõna ees.
    Al rumore aprii gli occhi. – Kära peale tegin silmad lahti.
  11. Eesmärki märkiva sõna ees.
    a che serve – milleks see on
    Fu costruito un muro a protezione della strada. – Tee kaitseks ehitati müür.
  12. eest. Hinda märkiva sõna ees.
    Vendesi casa ad un milione di euro. – Müügil on maja miljoni euro eest.
  13. eest. Mõistetud karistust märkiva sõna ees.
    É stato condannato all'ergastolo. – Ta mõisteti vangi.
  14. Väljendab mitmesuguseid muid suhteid.
    giocare a scacchi – malet mängima
    guadagnare cento mile lire al mese – sada tuhat liiri kuus teenima
    pensare a qualcheduno – kellelegi mõtlema
    al momento opportuno – sobival võimalusel
    alla fine – lõpuks
    Odio le magliette a righe. – Ma ei salli triibulisi särke.
    A pochi metri di distanza da casa nostra c'è una libreria. – Mõne meetri kaugusel meie majast on raamatupood.

Kasutamine

Tähega a algava sõna ees, harvem mõne teise vokaaliga algava sõna ees, võib asenduda sõnaga ad.
ad Ancona – Anconas

Kontraktsioonid


Fraasid

Päritolu

Ladina sõnast ad.

Vaata ka

Nimisõna

a, A naissoost või meessoost

  1. a, a-täht. Täht a, ladina tähestiku esimene täht.

Vormid

  • mitmus: a

Fraasid

Katalaani

Nimisõna

a, A

Naissoost nimisõna.

  1. a, a-täht, aa. Täht a, ladina tähestiku esimene täht.

Vormid

  • Mitmus: as

Fraasid

Eessõna

a

  1. Kasutatakse asukohta väljendava väljendi ees.
  2. Kasutatakse sihtkohta väljendava väljendi ees.
  3. Kasutatakse hetke või ajavahemikku väljendava määruse alguses.
    a les vuit – kell kaheksa
    a l'hivern – talvel
  4. à.
  5. Kasutatakse kaudsihitises.
    a la mare – emale
    als pobres – vaestele
    t'estimo a tu – armastan sind
  6. -mises. Kasutatakse tegevust väljendava väljendi ees, kui öeldakse, et miski seisneb selles tegevuses.
    consisteix a netejar – seisneb puhastamises
  7. Kasutatakse ülesannet väljendava infinitiivis tegusõna ees.
    feina a fer – töö teha
  8. -ma.
    començar a parlar – rääkima hakkama
    vaig a treballar – lähen tööd tegema
    -mas, -vat
    t'he vist a venir – nägin sind tulemas

Kiribati

Asesõna

a

  1. Nemad, nad.



Koltasaami

Sidesõna

a

  1. aga
  2. ja, ning.



Kõmri

Asesõna

  1. kes, mis.

Sidesõna

a

  1. ja, ning.


Ladina

Eessõna

a (ā)

  1. -st, -lt, poolt
  2. ...

Variandid

Fraasid

Lühend

a

Lühend sõnast anno.

  1. aastal, a, a.
    Sünonüüm:

Vaata ka


Livviko

Sidesõna

a

  1. aga, kuid, ent
  2. vaid


Läti

Hüüdsõna

a

  1. Väljendab mitmesuguseid tundeid.


Malagassi

Hüüdsõna

a

  1. oi. Väljendab imestust.
  2. ohhoo. Väljendab vaimustust.
  3. Väljendab heakskiitu.
  4. ah
  5. hei

Märkus

Pöördumisel kasutatakse nime järel.

Nimisõna

a

  1. a, a-täht
  2. a, a-häälik


Mandinka

Asesõna

a

  1. ta, see


Nauru

Asesõna

a

  1. mina, ma.


Ngalumi

Nimisõna

a

  1. puu



Norra

Nimisõna

a meessoost

  1. a, a-täht, aa, täht a
  2. a, a-häälik
  3. muusika: a, la
    Variandid:

Vormid

Liitsõnad

Fraasid

Asesõna

a

  1. murdesõna: ta, tema, teda. Kasutatakse enkliitilise obliikvavormina asesõnana naissoost isikute ning naissoost sõnaga tähistavate loomade ja asjade kohta.
    Sünonüümid:
  2. murdesõna: ta, tema. Kasutatakse asesõnana enkliitiliselt sidesõna järel või kui lause läheb edasi, naissoost isikute ning naissoost sõnaga tähistavate loomade ja asjade kohta.
    Sünonüümid:
  3. murdesõna: Kasutatakse prokliitiliselt naisisiku nime või naisisikut tähistava sugulasenimetuse ees.
    Sünonüümid:

Päritolu

Vanapõhja hana (sihitav naissoo asesõnast hon 'ta').

Sidesõna

a

  1. kuni, -, või

Hüüdsõna (1)

a

  1. oo, ohoo, oi. Väljendab imestust.

Hüüdsõna (2)

a

  1. Seob pahameelt, muret vms väljendavat hüüdsõna asesõnaga meg.

Fraasid

Päritolu

Tõenäoliselt sõnast ad.

Eessõna

a

  1. Sama mis av.
    Variandid:

Päritolu

Lühenenud sõna av.

Lühend

anno, a, a., aastal. Kasutatakse lühendina sõnast anno.
  1. aatomi-, aatom-. Kasutatakse lühendina sõnast atom 'aatom'.
  2. a. Kasutatakse sõna ar 'aar' sümbolina.

Liitsõnad

Vaata ka


Pakohi

Tegusõna

a [ʔaː]

  1. ütlema
  2. kuulutama
    Sünonüümid:
  3. ...

Tuletised

Fraasid


Poola

Nimisõna

a

  1. a, a-täht, aa
  2. a, a-häälik
  3. muusika: a, la
    Sünonüümid:

Liitsõnad

Fraasid

Sidesõna

a

  1. aga, ja. Kasutatakse nõrgalt vastandava sidesõnana.
  2. ja. Kasutatakse ühendava sidesõnana.
    dwa a dwa to cztery – kaks ja kaks on neli

Fraasid

Hüüdsõna

a

  1. ah, oh, oi. Väljendab emotsionaalset reaktsiooni.
    a! co widzę! – oi, mida ma näen!
  2. aa. Väljendab äratundmist.
    a, to pan – aa, see olete teie

Vaata ka


Portugali

Artikkel

a

  1. Naissoo ainsuse määrav artikkel.
    Lá vem a chuva. 'Sajabki vihma.'
    A casa. 'Maja.'
    A filha. 'Tütar.'

Päritolu

Ladina sõnast illa 'see, tema (naissoost)'. Varasem kuju oli la.

Vaata ka

  • o (ainsuse meessugu)
  • os (mitmuse meessugu)
  • as (mitmuse naissugu)

Asesõna (1)

a

  1. teda (naissoost). Kolmanda isiku naissoo isikulise asesõna sihitav kääne. Encontrei-a na rua. 'Kohtasin teda tänaval. Vejo-a. 'Ma näen teda.'

Kasutamine

Brasiilias kasutatakse sõna a asemel sõna ela. Kui Portugalis öeldakse: Eu a vi, siis Brasiilias öeldakse: Eu vi ela.

Vormid

Tegusõnavormide järel, mis lõpevad tähega -r, -s või -z, asesõnade nos ja vos järel ning määrsõna eis järel asendub sõna a sõnaga la ning eelnev täht kaob. fiz: Fi-la ficar contente. 'Tegin ta õnnelikuks'. nos: Deu-no-la relutantemente. 'Ta andis selle meile vastu tahtmist. eis: Ei-la! 'Näe, seal ta on!' ver: Posso vê-la? 'Kas ma saan teda näha?'

Vaata ka

  • o (meessoo vorm)

Päritolu

Läheb tagasi ladina sõnale illa.

Asesõna (2)

  1. see, too (naissoost), see naine, see tüdruk, see neiu, see tütarlaps. Naissoo näitav asesõna kaugemate objektide kohta. É a que está doente agora. 'See on see (naine), kes praegu haige on.'

Päritolu

Läheb tagasi ladina sõnani illa.

Vaata ka

  • o (meessoo vorm)

Eessõna

a

  1. Väljendab suunda. Vou a Lisboa. Sõidan Lissaboni. Vamos a Paris! 'Lähme Pariisi!' Vou à cidade. 'Lähen linna.' Ele vai à escola. 'Ta läheb kooli.' Eles vão à estação. Vou à festa. 'Lähen peole.' Ele vai à rua Harju. 'Ta läheb Harju tänavale.'

  2. Väljendab kohta. a poucos passos daqui. 'mõne sammu kaugusel siit'. a pouca distância. 'mitte kaugel.'

  3. Kuni. da infância à velhice. 'lapsepõlvest vanaduseni.' de Lisboa a Paris. 'Lissabonist Pariisini.'

  4. Väljendab aega. às três. 'kell kolm.' a que horas? 'mis kell?' ao pôr do sol 'päikeseloojangul'. Onde vai ele a esta hora da noite'? 'Kuhu ta sellel öötunnil läheb?' aos 30 anos '30-aastaselt'.

  5. Väljendab vahendit. fechado à chave 'lukus, võtmega kinni (keeratud)'. escrever à máquina 'masinal kirjutama'.
  6. tükk, à. Kasutatakse ühiku hinna väljendamisel. a dez centavos cada um 'kümme sentaavi tükk, à kümme sentaavi'.
  7. Väljendab laenuprotsenti või intressi. a um juro de cinco por cento 'viie protsendiga'.
  8. haaval, -haaval. gota a gota 'tilkhaaval'.
  9. kohaselt, järgi. a seu gosto 'oma maitse järgi, oma maitse kohaselt'.
  10. peale. a convite 'kutsel, kutse peale'.
  11. järel. dia a dia 'päev päeva järel'.
  12. Kasutatakse vajaduse korral sihitise ees. Ele quer aos filhos. 'Ta armastab oma lapsi.' A mim ele não engana. 'Mind ta ei peta.'
  13. Kasutatakse kaudsihitise ees. Eu só escrevo a ele. 'Ma kirjutan ainult talle.' Dei o livro a ela. 'Andsin raamatu talle.'
  14. kaupa. aos centos 'sadade kaupa'.
  15. Väljendab materjali. bordar a ouro 'kullaga tikkima'. quadro a óleo 'õlimaal'.
  16. kui. Koos infinitiiviga väljendab tingimust. a ser assim 'kui see oleks nii. a ser isso verdade 'kui see oleks tõsi.
  17. Koos infinitiiviga väljendab vahetut tulevikku. Sou eu a jogar agora. 'Hakkan kohe mängima'. Estão a chegar. 'Nad kohe tulevad'.
  18. Koos infinitiiviga väljendab kavatsust. Estou a sair. 'Tahan ära minna. Hakkan minema.'
  19. Koos infinitiivi ja määrava artikliga väljendab tegevuse aega (-des). ao entrar 'sisenedes, sisse minnes'. ao estudar 'õppides, õppimise ajal'.
  20. Infinitiivi ees, kui juttu on midagi tegema õppimisest. ensinar a nadar 'ujuma õppima'. aprender a ler 'lugema õppima'.

Kontraktsioonid

Koos määrava artikliga tekivad järgmised kombinatsioonid:

Päritolu

Ladina eessõnast ad.

Vaata ka

Nimisõna

A, a

Meessoost nimisõna.

  1. A, a, A-täht, a-täht.
  2. a, a-häälik.
  3. a. Esimene tuntud suurus.

Omadussõna

A, a

A, a, esimene.

Lühend

a

  1. Lühend-sümbol sõnast área 'pindala'.
  2. a, A, la. Noot a, A, la (lá).
  3. a (aar, aari). Lühend-sümbol sõnast are 'aar'.
  4. Lühend sõnast assinado 'allakirjutaja'.
  5. Lühend sõnast autor 'autor'.



Prantsuse

vaata ka: à

Täht

A, a

Hääldus

Hääldub kinnise või lahtise a-na.

Täheühendites:

  • ai: kinnine või lahtine e
  • aî: lahtine e
  • aô: kinnine o
  • aoû: u
  • au: kinnine või lahtine o
  • ay: lahtine e (sõnas bayer: [aj])
  • eau: kinnine o
  • aen: nasaliseeritud a
  • aim: nasaliseeritud e; täishääliku ees lahtine e pluss [m]
  • ain: nasaliseeritud e; täishääliku ees lahtine e pluss [n]
  • am: nasaliseeritud a; täishääliku ees [am]
  • anc: nasaliseeritud a; täishääliku ees nasaliseeritud a pluss [s] või [k]
  • aon: nasaliseeritud a
  • ean: nasaliseeritud a

Sümbol

a

  1. are, ares: a. aar, aari. Pindalaühik (100 ruutmeetrit).
  2. matemaatika: a. Kasutatakse esimese tuntud suuruse sümbolina.


Nimisõna

A, a. [a] meessoost

  1. A, a, a-täht, A-täht. Ladina tähestiku esimene täht. Täht a, A.
  2. a, a-häälik. Häälik a.
  3. A-tähe kujuline ese.


Vormid

  • mitmus: a


Hääldus

Sõna ei moodusta ljesooni eelneva sõnaga, välja arvatud artiklid un ja des.


Homofoon


Fraasid

Tegusõnavorm

(il) a

  1. Kindla kõneviisi oleviku ainsuse kolmas pööre sõnast avoir 'omama'.
    Pierre a une montre. – Pierre'il on kell.

Vaata ka

Eessõna

a

Vanas kirjakeeles, praegu à.

Vaata ka


Rapanui

Eessõna

a

  1. Märgib kohta.
    a nei – siin
    a ruga – ülal
    a te tapa – kõrval
  2. Nime või asesõna ees märgib omanikku.
    te poki a Mateo – Mateo laps
    aana te kai – toit on tema oma

Kildsõna

a

  1. Kasutatakse sageli nimisõna või asesõna ees, eriti kui eelneb eessõna, näiteks i või ki.
    ki a îa – temale, tema jaoks

Rootsi

Nimisõna (1)

a, A

  1. A, a, a-täht, A-täht.

  2. A-tähega algavate sõnade osa sõnaraamatus.

  3. a, a-häälik
    Sünonüüm:
    *a-ljud

  4. A, a. Esimene objekt reas.

  5. A. Parim hinne või kvaliteediklass.

  6. matemaatika: a, A. Esimene tuntud suurus või objekt.

  7. loogika: A. Üldjaatava otsustuse tähis.

  8. muusika: a, la. Kuues toon, helihargi toon.

  9. muusika: Laad, mille põhitoon on a.

  10. a. Noot, mis märgib a-d.

  11. muusika: Keel, klahv või orelivile, mis tekitab a-tooni.

Fraasid

Liitsõnad

Vormid

Nimisõna (2)

a

  1. ahhetus
    Sünonüüm:

Vormid

  • Määratud vorm: a'et
  • Mitmus: a
  • Mitmuse määratud vorm: a'en

Päritolu

Sõna ah rööpvorm.

Hüüdsõna

a

  1. ah
    Sünonüüm:

Päritolu

Sõna ah rööpvorm.

Vaata ka

Rumeenia

Nimisõna

a

Meessoost või kesksoost nimisõna.

  1. a, a-täht

Fraasid


Saksa

Nimisõna

a, A [a:] kesksoost

väiketäht: # A, a, A-täht, a-täht. Saksa tähestiku esimene täht.

  1. Hääldus
    A on lahtine labialiseerimata eesvokaal. Selle moodustamiseks avatakse huuled laialt ning keel pannakse lamedasse asendisse.
    Saksa keeles on kaks a-foneemi: lühike a nagu sõnas satt ning pikk vokaal, mis moodustatakse tagapool (nagu sõnas Rat). Võõrsõnades ja naisenimede lõpus esineb lühike a, mis on tämbrilt nagu pikk a (poolpikk a).
    Hääliku pikkust tähistatakse kirjas mitut moodi. Pikk a on näiteks sõnades Rat, Aar, Haar, Aachen, Bahre, Bratsche, lühike a näiteks sõnades hat, Matte, Matsch.
    Erinevalt saksa ühiskeelest on pikal ja lühikesel a-tähel piirkondliku värvinguga kõnekeeles enamasti erinevusi, mis võivad olla piirkonniti lausa vastupidised. Lõuna-Saksamaal ning algselt ka Reinimaal on pikk a lahtine ja lühike kinnine nagu ungari ja hollandi keeles. Põhja-Saksamaal aga on pikk a kinnine nagu briti inglise standardkeeles, lühike lahtine. Tänapäeva Reinimaal on nii lühike kui ka pikk a lahtised nagu Westfalenis, tüüringi-ülemsaksi murdes on mõlemad kinnised, kuid kvaliteedierinevusega.
    Teatud juhtudel moodustub a-st umlaut ä: (hat → hätte, Haus → Häuser). Viimasel juhul on tegemist diftongidega au ja äu.
  2. a, a-häälik.
    Sünonüüm:
  3. A, a, la. Toon la.

Vormid

  • Ainsuse nimetav, daativ, sihitav: a
  • Ainsuse omastav: a, as (täht, kõnekeeles)
  • Mitmuse kõik käänded: a, as (täht, kõnekeeles)

Liitsõnad

Tuletised

Fraasid

Päritolu

Vana- ja keskülemsaksa a.

Eessõna

a [a]

  1. Kasutatakse itaaliakeelsetes fraasides.

Fraasid

Päritolu

Itaalia eesõnast a.

Vaata ka

Lühend

a

  1. a-moll, la-minoor. Kasutatakse lühendina sõnast a-Moll.
  2. a, aar, aari. Kasutatakse aari (Ar) tähisena.
  3. aastal. Kasutatakse lühendina sõnast anno.
  4. Kasutatakse aksiaalse sideme (axiale Bindung) tähisena.

Fraasid


Slovaki

Sidesõna

a [a]

(fail)
  1. ja, ning. Seob võrdväärseid sõnu, sõnaühendeid või lauseid.
    zasmial sa a odišiel – ta hakkas naerma ja läks ära
    Sünonüümid:
  2. ja, ja siis
  3. aga, kuid, ent
    Sünonüümid:
  4. Väljendab konjunktsiooni.
    Sünonüümid:

Fraasid

Hüüdsõna

a

  1. oi. Väljendab üllatust.
    Variandid:
  2. ah. Väljendab rõõmu.
    Variandid:
  3. ...

Nimisõna

a

  1. a, aa, a-täht, täht a

Fraasid

Kildsõna

a

  1. ja, aga, ju. Seob lause, millega see algab, olukorraga ning värvib seda lauset emotsionaalselt.
    a ty tu čo robíš? – ja mida sina siin teed?
    a je to tam! – see on ju seal!
  2. noh, jah. Iseseisva küsimusena ärgitab vestluskaaslast oma eelmist lauset selgitama või täiendama.
    Hovoril som s riaditeľom. —

A— A nič. Platy nezdvihne. – "Rääkisin direktoriga." "Noh?" "Ei midagi. Ta ei tõsta palka."

Fraasid

Sloveeni

Sidesõna

a

  1. aga, kuid, ent
    Sünonüümid:


Soome

Nimisõna

a

  1. a, aa. Täht a.
  2. a, a-häälik
    Sünonüümid:
  3. muusika: a, la
  4. Hinne approbatur.

Liitsõnad

Fraasid

Tähis

a

  1. a. Kasutatakse esimese tuntud suuruse või objekti tähisena.
    jana a – lõik a, sirge a
  2. a. Kasutatakse kiirenduse (kiihtyvyys) tähisena.

Lühend

a

  1. a. Kasutatakse sõna aari 'aar' lühendina.

Hüüdsõna

a

  1. murdesõna: no. Kasutatakse lause alguses.
    Sünonüümid:

Taani

Nimisõna

a, A [ˈæˀ] kesksoost

  1. a, A. Taani tähestiku esimene täht.
  2. a, A. Kasutatakse mingis reas esimese tähistamiseks.
  3. a, A, la. Diatoonilise helirea kuues aste.
    Sünonüüm:

Vormid

Fraasid

Liitsõnad

Sümbol

a

  1. a. Kasutatakse aari (ar) lühendina.


Vaata ka


Tok-pisini

Hüüdsõna

a

  1. oo


Tšehhi

Nimisõna

a [ʔaː]

  1. a, a-täht, aa
    Sünonüümid:

Fraasid

Sidesõna

a

  1. ja, ning

Fraasid

Hüüdsõna

a

  1. aa
  2. ai, oi
  3. ah, oh



Tuvalu

a

Artikkel

a

Mitmuse määrav artikkel.

  1. Mitmuse määrav artikkel.



Türgi

Hüüdsõna

a

  1. ah, oh, oo. Imestust, vaimustust jm väljendav hüüdsõna.
    a, ne güzel – ah kui ilus

Partikkel

a

  1. ometi, juba, nüüd
    alsana a – võta ometi
    gelsene a – tule ometi, tule juba, tule nüüd
    olur a – selge juba
  2. -gi, -ki
    ağaç değil a, ot bile yok – pole puudki, rohust rääkimata

Nimisõna

a

  1. a, a-täht
  2. a, la

Fraasid

Vaata ka



Türkmeeni

Sidesõna

a

  1. ja, aga. Kasutatakse nõrgalt vastandava sidesõnana.

Hüüdsõna

a

  1. oi, ah. Väljendab imestust.
  2. aa. Väljendab taipamist.
  3. ahaa. Väljendab kahjurõõmu.
  4. ...

Partikkel

a

  1. ae. Kasutatakse pöördumise tugevdamiseks.

Vaata ka

Ungari

Artikkel

a

  1. see, tavaliselt jääb tõlkimata. Kasutatakse määrava artiklina ainsuses ja mitmuses sõnade ees.
    a Duna – Doonau
    a ház – maja; see maja

Märkus

Seda kasutatakse juhul, kui järgnev sõna algab kaashäälikuga. Vastasel juhtumil kasutatakse varianti az.

Vormid

Muutumatu sõna.

Päritolu

Lühenenud sõnast az.



Usbeki

Sidesõna

a

  1. kõnekeeles: ja, aga. Kasutatakse nõrgalt vastandava sidesõnana.

Hüüdsõna

a

  1. oi, ah. Väljendab imestust.
  2. aa. Väljendab taipamist.
  3. ...

Partikkel

a

  1. pärast küsimust: ah, mis
  2. pärast küsimust: kas tõesti
  3. pärast küsimust: jah



Vadja

Sidesõna

a

  1. aga, kuid, ent



Vepsa

Sidesõna

a

  1. aga, kuid, ent
    Minä varastin händast, a hän ei tulend. – Mina ootasin teda, aga tema ei tulnud.
    Eglaine koditego oli kebn, a tämbeine om lujas jüged. – Eilne kodune ülesanne oli kerge, aga tänane on väga raske.
    Sünonüümid:
  2. aga. Kasutatakse jutu jätkamiseks.
    a kuna nügüd' lähtem? – aga kuhu me nüüd läheme?
    a mikš pidab aigastada muga hätken? – milleks nii palju aega viita?


Fraasid

Hüüdsõna

a

  1. ah, siis, mis. Kasutatakse küsimuse rõhutamiseks.
    midä sinä sanuid? a? – mis sa ütlesid, ah?

Nimisõna

a

  1. a, a-täht, täht a, aa

Fraasid



Võru

Sidesõna

a

  1. aga, kuid
    Variant:


Ülemsorbi

Sidesõna

a

  1. ja, ning
    nan a mać – isa ja ema, ema ja isa, ema-isa, vanemad
  2. mida ... seda
    starši a mudriši – mida vanem, seda targem
  3. aga, kuid, ent
    Sünonüümid:
  4. ...
    ja, a wuměłc

Liitsõnad

Fraasid

Hüüdsõna

a

  1. aa
    a, sy to ty – aa, see oled sina
Pärit leheküljelt "https://et.wiktionary.org/w/index.php?title=a&oldid=1177045"