o

Allikas: Vikisõnastik

Vaata ka[redigeeri]


Täht[redigeeri]

O, o

Vaata ka[redigeeri]



Saksa[redigeeri]

Nimisõna[redigeeri]

O, o

kesksoost nimisõna

  1. o, o-häälik

  2. o, O, o-täht, O-täht. Saksa tähestiku 15. täht.

Vormid[redigeeri]

  • Ainsuse omastav: o, O
  • Mitmus: o, O, os (kõnekeeles), Os (kõnekeeles)

Hüüdsõna (1)[redigeeri]

o, o!

  1. oo, oh, oi. Väljendab imetlust.

  2. oo, oi. Väljendab rõõmu.

  3. oi, oo, oh. Väljendab imestust.

  4. oh. Väljendab kohkumust.

  5. oh. Kaeblemishüüe.

  6. Väljendab igatsust või soovi (kasutatakse lause alguses).

  7. oo. Ütet rõhutav hüüdsõna (kasutatakse ütte ees).

  8. oh, oo. Kasutatakse palve, üleskutse või muu tagasihoidliku sisuga imperatiivse lause ees.

  9. oh, oi, oo. Kasutatakse järgneva hüüdsõna rõhutamiseks.

  10. oo. Kasutatakse hüüatuste ja retooriliste küsimuste alguses.

  11. oh, oi, oo. Ebamäärase tähendusega hüüdsõna tunderõhuliste lausete alguses või keskel.

  12. oh. Alustab hüüatust tunnet esilekutsuvat asja, nähtust või isikut nimetava väljendi ees. Järgnev väljend on nimetavas, omastavas, daativis või sihitavas.

Fraasid[redigeeri]


Kasutamine[redigeeri]

Seda sõna kasutatakse sageli koos mõne nimi- või hüüdsõnaga.

Päritolu[redigeeri]

Kognaadid on vanakreeka ō, ladina o, kirikuslaavi a ja o, sanskriti ā.
Kasutamine järgib mõnes tähenduses ladina, osalt ka kreeka eeskuju.

Hüüdsõna (2)[redigeeri]

o

  1. murdes: ptruu. Hüüatus, milllega peatatakse hobuseid ja teisi koduloomi.
    Variandid: