Vikisõnastiku arutelu:Vikisõnastiku reeglid

Reeglite täienduste ettepanekud

proovib siin alustada sõnastuse ja reeglite lihvimist, enne kui panna reeglite lehele. --TarmoK 22:00, 18 May 2005 (UTC)

Võõrkeelsete sõnade tähendused

vt. Arutelu:January

---

Võõrkeelse sõna tähendused loetletakse nummerdatuna, iga tähendus eraldi reale.

soap

# pesemisvahend
# seebiooper

Erandjuhtudel võib jätta ära nummerdatud nimekirja, kui tähendusi on üks ja number võib põhjustada tähenduse vääriti mõistmist. Näiteks kui tähendus nummerdatud nimekirjana tuleks: 1. jaanuar

Täiendus: sõna tähendust kirjeldav lõik algab (võimalusel) eestikeelsete vastete loeteluga. Sõnad loendis kirjutatakse nii, nagu nad asetseks lause keskel. Loend lõppeb punktiga. Vastete loetelule järgnev sõnaseletus järgib tavapäraseid õigekirjareegleid, mis tähendab, et lause algab siin suurtähega.

Keelte märkimine tõlgetes

vt. ka Malli arutelu:Als

---

Tõlked lisatakse ainult eestikeelsetele sõnadele omas alalõigus. Tõlgete loetelu on nummerdamata nimekiri, kus iga keel on omal real, järjestatud tähestiku järgi keele nime järgi.

Soovitatav on kasutada keele märkimisel keelte koodide malle (siia link kus neid koodi malle võib leida näiteks midagi sellist: ) Kui ei tea koodi malli või mall puudub siis kirjutada keel välja. Kui ei oska panna õigesse kohta nimekirjas, siis lisa tõlge nimekirja lõppu.

Lihtsustamaks tõlgete alaosa lisamist võib kasutada Tõlgete malli kutsudes seda {{subst:Tõlked}} koodi juppiga

---

olen alustavalt teinud keelte sorteerimiseks ühe abilehe, kui teised leiavad selle kasutus kõlbliku siis võiks selle ka ära märkida abivahendiks, või ka mõne muu kui on kusagil mujal --TarmoK 22:00, 18 May 2005 (UTC)

Soovitused

Õhk jaotiste vahel

Võimaluse korral paluks jätta õhku ka madalama taseme jaotiste vahele. Ise olen püüdnud vastavalt pealkirja tasemele õhku jätta nelja-, kolme- ja kahe tühja rea kaupa, aga kui visuaalne pilt endiselt hirmuäratav, võib vajadusel alati rohkem vahet jätta. --Ker 13:17, 14 august 2005 (UTC)

Märksõnaartikkel

Ettepanekud:

1. Asendada pealkiri "Märksõnaartikkel" pealkirjaga "Artikli ülesehitus".
2. Kustutada punkt "Vaid suure või väikese algustähe poolest erinenevad märksõnad esitatakse samal leheküljel." (üllatas, et selline veel alles on)
3. reeglipunktid nummerdada viitamise hõlbustamiseks

--Ker 4. aprill 2006, kell 12.52 (UTC)

Tehtud. Andres 4. aprill 2006, kell 14.14 (UTC)

Päritolu

Arutelu artikli Aalfang juurest.

Mulle tundub, et sõnad "Aal" ja "Fang" võiksid olla ilma kursiivita. Kursiiv võib küll olla näitelausetes, aga üksikute sõnade puhul jäägu ta nendeks juhtudeks, kui neid tarvitataksegi kursiivis. Andres 3. mai 2006, kell 22.37 (UTC)

Esiletõstjaks on link. Andres 3. mai 2006, kell 22.37 (UTC)

Selge. Mina eelistaks siiski kursiivi, millele järgneks sulgudes eestikeelne vaste (samuti link). --Ker 4. mai 2006, kell 12.40 (UTC)

Mis oleks, kui kasutada kursiivi asemel jutumärke? Eestikeelne vaste peaks kindlasti olema ülakomade vahel. Andres 4. mai 2006, kell 15.12 (UTC)

Ma pole selle ettepanekuga vahepeal harjunud, aga peaksin veel uurima, kuidas siin või seal küsimus on lahendatud. Minu meelest on traditsiooniline siiski siinkohal kursiivi rakendada ja ülakomad eestikeelse vaste puhul ei ole päris kohustuslikud (nt. võib kasutada sulgusid). Ma oletan, et oled mõjutatud ehk mingist saksa traditsioonist, aga ju Sa tead ise paremini, mis on Su eeskujud. --Ker 22. mai 2006, kell 11.53 (UTC)

Ei tea, näiteks ENE 1. väljaandes ja E. Rajandi "Raamatus nimedes" on tähendus ülakomade vahel. Minu meelest on see eestikeelses keeleteaduslikus kirjanduses üldkasutatav. Mina olen sellise tähisdusega lapsest peale harjunud, ei mäletagi üldse, et oleksin teistsugust kohanud. Tähenduse võib minu poolest ju ka sulgudesse panna, aga ülakomad peavad ikkagi olema, muidu ei saa aru, mis asi seal sulgudes on. Ilma sulgudeta on minu meelest parem, sest nii on vähem kirju. Andres 22. mai 2006, kell 17.22 (UTC)

olen ennast ülal jälle puudulikult väljendanud -- ülakomad ise on mulle samuti lapsest peale harjumuspärane viis, saksapäraseks pidasin seda, et ülakomades paiknev vaste järgneb märksõnale vahetult. Kiusatus on nende ülakomade ümber veel sulud panna, aga vast harjub ära ka ilma. --Ker 22. mai 2006, kell 17.45 (UTC)

Hästi, ega mul kursiivi vastu suurt midagi ei ole. Need juhtumid, kus sõna kasutatakse normi kohaselt kursiivis, on tõesti haruldased. Võib-olla siis nendel juhtudel lisada "(kursiivis)". Aga seda tuleb siis igal juhul teha.

Keelele pühendatud alaosa ülesehitus

vajab reglementeerimist. Senini olen üldiselt järgmiseks tasemeks võtnud sõnaliigi, aga näib, et sageli on otstarbekas tuua hääldus kõige ette. --Ker 22. mai 2006, kell 11.53 (UTC)

Kui hääldus on kõigil sõnadel sama, siis ta võiks põhimõtteliselt ka ees olla, kuid tundub, et kui hääldus on kõige hõlpsaminu jälgitav juhul, kui ta on märksõna all, seega siis sõnaliigi all. Andres 22. mai 2006, kell 17.10 (UTC)

millises järjekorras sõnaliikidele pühendatud osad? --Ker 22. mai 2006, kell 12.03 (UTC)

Mina jätaksin selle vabaks. Oleks hea, kui eespool oleks see, millest teised on tuletatud (nii et etümoloogias ei peaks tahapoole viitama), samuti see, mis esineb sagedamini. Andres 22. mai 2006, kell 17.10 (UTC)

Sobib. Selle lõdva juhtnööri kirjutakski reeglitesse. --Ker 22. mai 2006, kell 18.58 (UTC)

milliseid sõnaliikide kategooriaid seejuures eristame? --Ker 22. mai 2006, kell 12.03 (UTC)

Arvan, et ka selle võiks vähemalt esialgu vabaks jätta. See oleneb olukorrast (eriti oleneb see konkreetsest keelest). Igal juhul aga tuleks eraldi välja tuua kohanimed ja isikunimed ning muud pärisnimed, eristada tuleks ka näiteks ees- ja tagasõnu (eesti keeles mõlemad kaassõnad). Sihilisi ja sihituid, loenduvaid ja loendumatuid sõnu ei eristaks. Samuti tuleks eristada sõnavorme algvormis sõnadest ning veel fraase (nimisõnavorm, nimisõnafraas jne). Eraldi peaksid olema veel laused (põhiliselt vanasõnad). Peale selle veel lühendid ja sümbolid. Edasi veel tähed ja hieroglüüfid. Andres 22. mai 2006, kell 17.10 (UTC)

Ka sobib. Eesnimi ja perekonnanimi lähevad mõlemad isikunimena arvele? --Ker 22. mai 2006, kell 18.58 (UTC)

Ei, mina paneksin eesnime ja perekonnanime (ja isanime jne) ikka eraldi, väljendit "isikunimi" kasutaks siis, kui konkreetsem määratlemine ei ole võimalik. Peale selle on veel loomanimed (näiteks Kirjak). Andres 22. mai 2006, kell 19.44 (UTC)

Inglise vikisõnaraamatus olen märganud, et kohati on sõnaliikidest veel kõrgemale toodud etümoloogia. Paneb mõtlema. --Ker 22. mai 2006, kell 19.04 (UTC)

Seal on võetud sõnade eristamise kriteeriumiks etümoloogia: kui etümoloogia on erinev, siis on tegemist ühe sõnaga, mis võib esineda eri sõnaliikidena. Sellel lähenemisel on minu meelest kaks puudust. Esiteks ei ole etümoloogia iseenesestmõistetav ja lugeja seda üldjuhul ei tea. Teiseks kuulub etümoloogia juurde ka see, milline sõna on tuletatud millisest sõnast. Pealegi on sõnaliigi vahetus tuletusmallina inglise keeles palju sagedasem kui eesti keeles ja paljudes teistes keeltes. Inglise keel on selles suhtes võrreldav hiina ja osalt ka näiteks indoneesia keelega. Andres 22. mai 2006, kell 19.44 (UTC)

Näitelaused

kunagi jõudsime korraks kokkuleppele, et näitelaused vormistame nõnda:

Cuando te decidas, avísame. – Anna mulle teada kui oled ära otsustanud.

Kas see on endiselt aktsepteeritav. S.t. mida teha artiklitega kus vormistus on teistsugune? --Ker 22. mai 2006, kell 12.03 (UTC)

Mina paneksin kursiivi ainult võõrkeelse lause. Nii on võõrkeelne ja eestikeelne lause kergemini haaratavad.

Vabandust, nii pidigi olema. Kursiivi sulgevad sümbolid olid ära kukkunud. --Ker 22. mai 2006, kell 17.02 (UTC)

Peale selle, ma ei paneks linki algvormile, vaid sellele vormile, mis lauses esineb. Nii on lauset kergem mõista.

Sobib. --Ker 22. mai 2006, kell 17.02 (UTC)

Kui oleme vormistuse kokku leppinud, siis võib vähehaaval vana vormistust parandada. Andres 22. mai 2006, kell 16.59 (UTC)

Vormid

Arutelu tõstetud ümber artikli abaca juurest

abaca [abaka] meessoost (mitmuses abacas)

Selline asi ei pruugi olla selge.

Miks ei võiks välja kirjutada meessoost nimisõna või meessoost, samuti "mitmus" alajaotuses "vormid"? Teistes keeltes ju on niiviisi kirjutatud. Lühend m ja pl ei pruugi olla arusaadavad. Ma saan sellest aru, et kui Sa sõnu massiliselt lisad, siis Sa ei viitsi hakata välja kirjutama. Aga mul ju oli välja kirjutatud. Andres 25. mai 2006, kell 15.55 (UTC)

tõstaks sellegi jutu reeglite arutelusse?

Minu poolest võid tõsta. Andres 25. mai 2006, kell 19.01 (UTC)

küsimus ei ole selles, et ma ei viitsiks pool sekundit rohkem aega kulutada. meessoost nimisõna on kindlasti liig, sõnaliik on juba pealkirjas antud. meessoost -- jah, see on peaaegu kena, aga minu meelest oleks veel kenam kasutada lühendeid. Küll see vaene lugeja peagi taipab, mida lühend tähendab, kui ta üldse viitsib seda või mõnda teist sarnase pruugiga sõnaraamatut kunagi veel külastada. Mall oli tehtud nõnda, et hiirega lühendile sõites näed ka selle lühendi eestikeelset tähendust. "Sissejuhatus Vikisõnaraamatusse" seletab lühendeid. Igatahes, kergem on kasutada malli ja muuta selle sisu, kui ümberotsustamisel kõik lehed ükshaaval üle käia. Hetkel näiteks tegin mallid nii ümber, et lühendeid ei kasutataks. --Ker 25. mai 2006, kell 17.15 (UTC)

mallide nimed muide võivad minu poolest olla ka ilusas eesti keeles: naissoost, meessoost... --Ker 25. mai 2006, kell 17.29 (UTC)

Jah, praegune vormistus on parem. See on igatahes arusaadav. Sellega ma ei hakka sõdiga. Mallidel on see häda, et kui kohustada kirjutajat neid kasutama, siis läheb kirjutamine liiga raskeks. Minulgi kulub väga palju aega (ütleme, aasta aega) mingi malli äraõppimisega (olen ära õppinud keelepealkirjamallid). Kui ma kõhklen, kuidas see mall täpselt oli, siis ma ei hakka seda kasutama, sest lihtsam on välja kirjutada. Kui aga tuleb uus kirjutaja ning näeb seda mallide rägastikku (kirjutamise ajal ei ole ju otseselt näha, kuidas nad välja näevad), siis on väga võimalik, et ta loobub.

Minule näib küll oluline esitada teatud vormid enne sõna tähenduste kallale asumist. Antud juhul on mitmusevorm triviaalselt tuletatav ja ei oma suuremat tähtsust kas ta on esitatud või mitte, kuid seal, kus ta ei ole triviaalne, jääb alajaotus Vormid minu arvates hiljaks. --Ker 25. mai 2006, kell 17.15 (UTC)

Olgu pealegi, las nad siis olla alguses, aga "Vormid" peaks ka jääma, et vormide otsija need iga keele puhul ühest ja samast kohast leiaks. Sel juhul oleks alguses just nagu lühikokkuvõte. Andres 25. mai 2006, kell 19.00 (UTC)

Ja veel on küsimus, kas märkus, et tegu on meessoost sõnaga, tuleks esitada sõnaga samal real, või järgmisel. Siin lähtun ma puhtalt sellest, mis mulle visuaalselt meeldiv ja mis mitte. Üldiselt ma olen hambaid kiristades kõikjal asjad nii jätnud, nagu nad on :) --Ker 25. mai 2006, kell 17.15 (UTC)

parandus: meessoost järgmisel real iseenesest kole ei ole, aga kui ma tahan sinna veel infot lisada, muutub olukord keeruliseks. --Ker 25. mai 2006, kell 17.23 (UTC)

Mina paneksin iga märkuse eraldi reale, aga ma ei ole põhimõtteliselt ka praeguse vormistuse vastu. Teiste keelte puhul on vajalike märkuste nomenklatuur teistsugune. Iga märkus eraldi real on minu meelest kõige lihtsam struktuur. Sel juhul on ka kindel, eri märkused üksteisega segi ei lähe. Andres 25. mai 2006, kell 19.00 (UTC)

välja tõstetud

välja tõstetud, kuna vastav kategooria lisatakse keelemalli poolt. --WikedKentaur 2. mai 2009, kell 06:50 (UTC)

====Kategooriad====

1. Märksõnaartikli lõppu (enne keelelinkisid, mis viitavad sama märksõna kohta käivatele artiklitele võõrkeelsetes vikisõnaraamatutes!) tuleb alati lisada keelespetsiifiline kategooriamärkus kujul

[[Kategooria:keel]]

Niisiis -- kui sõna on eesti oma, kirjutage:

[[Kategooria:Eesti]]

Kui sõnal on tähendus mitmes keeles, nt. prantsuse, inglise ja hollandi keeles, kirjutage:

[[Kategooria:Hollandi]]
[[Kategooria:Inglise]]
[[Kategooria:Prantsuse]]

nojah, tegelikult küll tuleks kategooriamärkus lisada endiselt sel puhul kui vaja täiendavaid näpunäiteid ses osas kuhu sõna kategoorialoendis paigutada. Kasvõi sidekriipsu sisaldavate märksõnade puhul. aga seda, kas kord kirja saanud reeglid vastavad kuidagi praktikale pole aastaid kontrollinud... --Ker 2. mai 2009, kell 10:42 (UTC)

kaks kommentaari

Äkki oleks korrektsem kasutada igal pool sõna vikisõnastik vikisõnaraamat asemel?

Artikli ülesehituse 3. lause ei ole arusaadav - "Vikipeedias ja Vikipeedias"...

Muidugi "Vikisõnastik" igal pool. Andres 2. november 2011, kell 02:11 (EET)

Viitamine

Kuidas Vikisõnastikus viitamisega on? Kas viidatakse? Mida viidatakse? Adeliine (arutelu) 8. august 2022, kell 13:45 (EEST)

Väga harva, kui midagi viidatakse. Mõnikord viidatakse, kui jutt on mõne sõna autorist. --Andres (arutelu) 9. august 2022, kell 11:55 (EEST)

Aga kas on arutelu olnud või mis seisukoht on, et kas ja mida peaks viitama? Tahtsin ühes kohas lisada malli Mall:lisa viide, kuid see puudub. Mul pole probleem see mall luua, aga reeglites pole viitamise kohta midagi, sellepärast küsin. Adeliine (arutelu) 10. august 2022, kell 11:27 (EEST)

Minu mäletamist mööda pole seda arutatud. --Andres (arutelu) 15. august 2022, kell 22:51 (EEST)