er

vaata ka: Er

Bretooni

Kontraktsioon

er [ɛr]

1. määrava artikli ar ja eessõna e kontraktsioon: sees, -s

Hollandi

Määrsõna

er

1. seal

Asesõna

er

1. neid

Islandi

Tegusõnavorm

oleviku ainsuse 3. pööre sõnast vera ('olema')

1. on

Korni

Nimisõna (1)

er meessoost

1. kotkas

Nimisõna (2)

er meessoost

1. oim, meelekoht

Nimisõna (3)

er meessoost

1. trots

Kõmri

Eessõna

er

1. nimel, jaoks

Sidesõna

er

1. kuigi

Rootsi

Asesõnavorm

er [ˈeːr]

omastav, daativ ja sihitav sõnast ni ('teie, te')

Asesõna

er [ˈeːr]

1. teie, te. Kasutatakse mitmuse teise isiku omastava asesõnana.

Imorgon kommer er nye lärare och ni ska flytta till era nya rum. – Homme tuleb teie uus õpetaja ja te kolite oma uutesse tubadesse.

1. Variant:

   • kõnekeeles: eran

2. teie oma, teie.

   Var är bollarna? Är de här era? – Kus on pallid? Kas need on teie omad?

3. Variant:

   • kõnekeeles: eran

4. Teie, Te, teie, te. Kasutatakse viisaka teise isiku omastava asesõnana.

   Får jag be om ert pass? – Kas ma tohin teie passi paluda?

5. Variant:

   • kõnekeeles: eran

6. Teie oma, Teie, teie oma, teie.

   Är det verkligen ert? – Kas see on tõesti teie oma?

7. Variant:

   • kõnekeeles: eran

Vormid

• ühissoo omastav: er, ers
• kesksugu: ert
• mitmus: era

Fraasid

• era stackare
• Ers Majestät
• Ers Nåd

Saksa

Asesõna

er [eːɐ̯], [ɐ] (kliitikuna)

(fail)

(fail)

1. tema, ta, see. Kasutatakse ainsuse 3. pöörde meessoo isikulise asesõnana (meessoost nimisõnade asemel).

   Er fährt Fahrrad. – Ta sõidab jalgrattaga.

   Wegen seiner kommen wir zu spät. – Tema pärast me jääme hiljaks.

   Gib ihm das Buch. – Anna talle see raamat.

   Ich sehe ihn! – Ma näen teda!

   Wir liefen alle auf der linken Seite der Straße, er aber rechts. – Me jooksime kõik tänava vasakul poolel, tema aga paremal.

   Bürschi lernte Woche für Woche mehr, er war mir im Tierheim damals ja gleich besonders aufgefallen. – Bürschi õppis iga nädalaga üha rohkem, ta torkas ju mulle loomade varjupaigas kohe eriti silma.

   Ich liebe den Baum vor unserem Haus, er spendet Schatten und Sauerstoff. – Ma armastan seda puud, mis meie maja ees kasvab, ta annab varju ja hapnikku.

   Das Wichtigste ist der Frieden, er ist ein hohes Gut. – Kõige tähtsam on rahu, see on suur aare.

Vormid

omastav: seiner

daativ: ihm

sihitav: ihn

Päritolu

Keskülemsaksa er, vanaülemsaksa ir, er.

1. Indoeuroopa juurest *e-. Võrrelda gooti is, ladina is.

Vaata ka

• Er

Taani

Tegusõnavorm

er [æɐ̯]

olevik sõnast være ('olema')

1. on
2. olen
3. oled
4. oleme
5. olete

Tšehhi

Nimisõna

er kesksoost

1. err, ärr. Täht r.

   Sünonüümid:

   • erko
   • Tõlked:
   • itaalia: erre
   • soome: är

2. Häälik r.

   Sünonüümid:

   • erko

Vormid

Ei käändu.

Türgi

Nimisõna

er [ɛɹ]

ار

1. mees. Täiskasvanud meessoost inimene.

   Sünonüümid:

   • erkek

2. mees. Sõdur.

   Sünonüümid:

   • nefer

3. mees. Meeskonnaliige.

   Sünonüümid:

   • nefer