Mine sisu juurde

craven

Allikas: Vikisõnastik


Inglise

Omadussõna[muuda]

craven [ˈkɹeɪ.vən]

(fail)

(Briti)

  1. kirjakeelne, halvakspanev: argpükslik, arg. Väga arg, põlgusväärselt julgusetu, täiesti julgusetu ja vastupanu mitte osutav.
    Sünonüümid:
    Tõlked:
  2. argpükslik, arg. Väga arale inimesele omane või iseloomulik.
  3. vananenud: löödud, võidetud
    Sünonüümid:

Tuletised[muuda]

Päritolu[muuda]

1200. aasta paiku.
Keskinglise cravant, cravaunde 'löödud, võidetud, vallutatud, alla jäänud'.
Võib olla angloprantsuse keele kaudu laenatud vanaprantsuse sõnast cravante (cravanté, craventé) või cravent 'võidetud, löödud' (mineviku kesksõna sõnast cravanter ‘purustama, võitu saama', mis põhineb vulgaarladina *crepanto 'lõhkuma, purustama' kaudu ladina tegusõnal crepo 'pragunema, purunema'. Või siis vanaprantsuse sõnast crevant (oleviku kesksõna sõnast crever (ladina crepo 'pragunema')). Sõna kuju mõjutas ka keskinglise sõna creaunt 'võidetud'.
Tähendus 'argpükslik' ilmus 1400. aasta paiku. Võib-olla vahepealne tähendus oli 'end võidetuks tunnistav'.
Sõna lõpp muutus 17. sajandi lõpus assotsiatsiooni tõttu mineviku kesksõnadega, mille lõpus on -en.

Nimisõna[muuda]

craven [ˈkɹeɪ.vən]

(fail)

(Briti)

  1. vananenud: argpüks, arg, aravereline. Arg inimene.
    Sünonüümid:
  2. vananenud: argpüks. Põlastusväärne argpüks.
    Sünonüümid:

Tuletised[muuda]

Päritolu[muuda]

1580. aastatel omadussõnast.

Tegusõna[muuda]

craven [ˈkɹeɪ.vən]

(fail)

(Briti)

  1. araks tegema, arastama

Päritolu[muuda]

Omadussõnast.