craven
Ilme
Inglise
Omadussõna
[muuda]craven [ˈkɹeɪ.vən]
(fail) |
(Briti)
- kirjakeelne, halvakspanev: argpükslik, arg. Väga arg, põlgusväärselt julgusetu, täiesti julgusetu ja vastupanu mitte osutav.
- argpükslik, arg. Väga arale inimesele omane või iseloomulik.
- vananenud: löödud, võidetud
- Sünonüümid:
Tuletised
[muuda]- craven (nimisõna)
- craven (omadussõna)
- cravenly
- cravenness
Päritolu
[muuda]- 1200. aasta paiku.
- Keskinglise cravant, cravaunde 'löödud, võidetud, vallutatud, alla jäänud'.
- Võib olla angloprantsuse keele kaudu laenatud vanaprantsuse sõnast cravante (cravanté, craventé) või cravent 'võidetud, löödud' (mineviku kesksõna sõnast cravanter ‘purustama, võitu saama', mis põhineb vulgaarladina *crepanto 'lõhkuma, purustama' kaudu ladina tegusõnal crepo 'pragunema, purunema'. Või siis vanaprantsuse sõnast crevant (oleviku kesksõna sõnast crever (ladina crepo 'pragunema')). Sõna kuju mõjutas ka keskinglise sõna creaunt 'võidetud'.
- Tähendus 'argpükslik' ilmus 1400. aasta paiku. Võib-olla vahepealne tähendus oli 'end võidetuks tunnistav'.
- Sõna lõpp muutus 17. sajandi lõpus assotsiatsiooni tõttu mineviku kesksõnadega, mille lõpus on -en.
Nimisõna
[muuda]craven [ˈkɹeɪ.vən]
(fail) |
(Briti)
- vananenud: argpüks, arg, aravereline. Arg inimene.
- Sünonüümid:
- vananenud: argpüks. Põlastusväärne argpüks.
Tuletised
[muuda]Päritolu
[muuda]- 1580. aastatel omadussõnast.
Tegusõna
[muuda]craven [ˈkɹeɪ.vən]
(fail) |
(Briti)
Päritolu
[muuda]- Omadussõnast.