aussi

Prantsuse

Määrsõna

aussi

1. Väljendab mingi omaduse või eri omaduste esinemist võrdsel määral. Sama, samavõrd, niisama, nii, nõnda, niivõrd, samapalju, võrdselt.

   Elle est aussi belle que bonne. 'Ta on samavõrd ilus kui hea.'

   Elle est aussi belle que son frère est bon. 'Ta on samavõrd ilus, kui tema vend on hea.'

   Elle est aussi belle que sa mère. 'Ta on sama ilus kui tema ema.'

   Elle est aussi belle qu'une princesse. 'Ta on nii ilus nagu printsess.'

   Elle est aussi belle que personne. 'Keegi ei ole nii ilus kui tema (ta on nii ilus nagu eikeegi).'

   Elle n'est plus aussi belle qu'autrefois. 'Ta ei ole enam nii ilus kui omal ajal.'

   Elle n'est plus aussi belle. 'Ta ei ole enam nii ilus.'

   Vous savez cela aussi bien que moi. 'Te teate seda sama hästi kui mina.'

   Elle danse aussi bien qu'elle chante. 'Ta tantsib sama hästi, kui ta laulab.'

   Cette fille est très belle, mais il y en a d'aussi belles. 'See tüdruk on väga ilus, kuid on olemas sama ilusaid.'

   Sünonüümid

   • autant, également.

2. Väljendab mingi omaduse esinemise astet (võrdlus on implitsiitne). Nii, nõnda, niivõrd, sedavõrd.

   Comment une femme 'aussi belle peut-elle être si méchante? 'Kuidas võib nii ilus naine olla nii õel?'

   Märkus. Sellistel juhtudel võrreldakse implitsiitselt või elliptiliselt teatavat omaduse astet astmega, millel see esineb kõnealusel subjektil. Näiteks esimest näitelauset võiks ümber sõnastada nii: Comment une femme 'aussi belle qu'elle (l'est) peut-elle être si méchante? 'Kuidas nii ilus naine(,) nagu tema (seda on,) võib olla nii õel?'

3. Väljendab mingi omaduse või seisundi kokkulangemist eri subjektidel. Samuti, ka, samamoodi, niisamuti, nõndasamuti.

   J'ai faim, et toi aussi. 'Ma olen näljane, ja sina samuti.'

   Je suis petit et lui, il l'est aussi. 'Ma olen väike, ja tema ka.'

   Moi je le sais aussi. 'Ka mina tean seda.'

   Sünonüümid

   • pareillement, de même.

4. Ka, veel, lisaks, peale selle, samuti.

   Je sais aussi que tu m'aimes. 'Ma tean ka, et sa armastad mind.'

   Sünonüümid

   • encore, de plus.

Päritolu

Ladina sõnadest aliud 'teine, muu' (<au) ja sic 'nii' (<si).

Pärineb vanaprantsuse sõnast alsi, mis on moodustatud asesõnast al (variant: el 'muu asi') ja sõnast si. Neist esimene tuleneb vulgaarladina sõnast *ale, mille alus on ladina aliud (sõna alius 'muu' kesksoovorm). Teine tuleneb ladina sõnast sic 'nii'. Seega on algne tähendus 'muu-nii'.

Varem oli vanaprantsuse keeles samas tähenduses tarvitusel sõna altresi sõnadest altre ('muu'; prantsuse autre) ja si.

Vaata ka

• aussi bien
• aussi bien que

Sidesõna

aussi

1. Seob põhjendust ja järelmit. Niisiis, seega, seepärast, sellepärast, nii et, seepärast siis, nii, nii siis, nõnda, nõnda siis.

   Sünonüümid

   • c'est pourquoi, à cause de cela.

Päritolu

Määrsõnast aussi.

Süntaks

Kui sõnale aussi järgnevas osalauses on aluseks isikuline asesõna, siis alus on öeldise järel.

---

Soome

Nimisõna

aussi

1. Austraalia terjer