Malli arutelu:es-conj-ir

Hispaania keele reeglipäraste -ir lõpuliste tegusõnade pööramistabel.

Kasutamine

Parameetriks lisada verbi infinitiiv ilma -ir lõputa.

Näiteks: partir

{{es-conj-ir|part}}

Tulemus näeb välja selline

Pööramine

partir on reeglipärane -ir lõpuline tegusõna.

Verbi partir pööramine
infinitiiv		partir
gerundium		partiendo
kesksõna		partido, -a
arv		ainsus			mitmus
isik		esimene	teine	kolmas	esimene	teine	kolmas
kindel kõneviis		yo	tú	él	nosotros	vosotros	ellos
lihtajad	olevik	parto	partes	parte	partimos	partís	parten
	imperfekt	partía	partías	partía	partíamos	partíais	partían
	umbmäärane minevik	partí	partiste	partió	partimos	partisteis	partieron
	tulevik	partiré	partirás	partirá	partiremos	partiréis	partirán
	tingiv kõneviis (postpreteeritum)	partiría	partirías	partiría	partiríamos	partiríais	partirían
liitajad		Liitaegu vaata -ir
subjunktiiv		yo	tú	él	nosotros	vosotros	ellos
lihtajad	olevik	parta	partas	parta	partamos	partáis	partan
	imperfekt	partiera partiese	partieras partieses	partiera partiese	partiéramos partiésemos	partierais partieseis	partieran partiesen
	tulevik	partiere	partieres	partiere	partiéremos	partiereis	partieren
liitajad		Liitaegu vaata -ir
		-	tú	él	nosotros	vosotros	ellos
käskiv kõneviis		puudub	parte	parta	partamos	partid	partan

Arutelu

Oleks hea, kui vormid oleks varustatud linkidega. Andres 05:55, 11 juuli 2005 (UTC)

Arvan, et "kahtleva kõneviisi" asemel võiks olla "subjunktiiv" või "konjunktiiv". Tingiv kõneviis ei saa olla kindla kõneviisi all. Arvu ja isiku markeerimine asesõnadega ei ole kuigi läbipaistev. "Lihtminevik" ja "üldminevik" on raskesti eristatavad. Andres 05:59, 11 juuli 2005 (UTC)

Ma arvan, et "subjunktiiv" ja "konjunktiiv" on koledad võõrsõnad, millest keskmine sõnastikukasutaja vaistlikult aru ei saa. Kui vähegi võimalik võiksime kasutada maakeelseid vasteid. Kõneviisi märkuse osas olen nõus. "Üldmineviku" asemel võiks kasutada ka lihtsalt "Minevik", ent sel juhul oleks nad samuti raskesti eristatavad.--Rauno 06:39, 11 juuli 2005 (UTC)

Variant on kasutada neid "koledaid võõrsõnu" kuid lisada "abitekst" sarnaselt nagu sõnatüübi mallides: mitmuses (hiirega peale minnes "avaneb" tähendus) ... keskmise sõnastikukasutajana olen üks kellele need palju midagi ei ütle :o) kuigi tean et need keeleõpetuses on kasutusel --TarmoK 06:52, 11 juuli 2005 (UTC)

Võõrsõnad on küll probleemiks, aga omasõnadki ei pruugi arusaadavad olla. Mulle isiklikult tundub, et "kahtlev kõneviis" on ebatäpne ja eksitav, sest see väljend peaks ju tähistama dubitatiivi, mida hispaania keeles ei ole. Sõna "konjunktiiv" on eestikeelsetes teatmeteostes olemas. Võib ka teha selle sõna lingiks, siis saab tähenduse kohe järele vaadata. Olen nõus, et eestikeelseid vasteid tuleks võimaluse korral kasutada, kuid minu meelest see siin võimalik ei ole, nagu ka näiteks "daativi" puhul.

Mis puutub minevikuvormidesse, siis "lihtminevik" on kahemõtteline, sest pretérito simple on ju í-vorm, mitte ía-vorm. Pakun, et võiks kasutada väljendeid "imperfekt" ja "umbmäärane minevik" (pretérito indefinido). Andres 07:00, 11 juuli 2005 (UTC)

Kui vähegi võimalik, tuleks ikkagi kasutada sõnu, mis on lugejale täiendava otsimiseta vaistlikult arusaadavad, samas loomulikult täpsuses järeleandmisi tegemata. Kui on valida arusaamatu võõrsõna ja omasõna vahel, siis ma eelistan omasõna.

Pooldan seda põhimõtet. Leidsin praegu, et "Hispaania-eesti sõnastikus" on modo subjuntivo tõlgitud subjunktiivina. Arvan, et peaksime jääma selle juurde, sest paremat pole. Andres 09:33, 11 juuli 2005 (UTC)

condicional, mis on pöördekategooriana hispaania keeles kindla kõneviisi all, eestikeelne vaste on tingiv kõneviis ehk konditsionaal, mille eestikeelne vaste võiks olla näiteks tingimuslik, seda on ka sõnastikes kasutatud.

Eestikeelsed terminid on "tingiv kõneviis" ja "konditsionaal". Tegemist on hispaania keeles kindlasti eraldi kõneviisiga. See, et teda vaadeldakse kindla kõneviisi all, ei pea paika. Võimalik, et mõnes pööramistabelis on ta mugavuse pärast paigutatud kindla kõneviisiga kokku. Sõna "tingimuslik" siia ei sobi. Andres 09:33, 11 juuli 2005 (UTC)

imperfekt on võibolla tõesti kõige täpsem mõiste, samas kas tõesti ühtegi eestikeelset sõna pole?

--Rauno 08:43, 11 juuli 2005 (UTC)

On eestikeelne sõna "lihtminevik", kuid ma ei pea selle tarvitamist siin sobivaks, sest hispaania keeles tähendab pretérito simple hoopis teist aega. Andres 09:33, 11 juuli 2005 (UTC)

Ega eesti keelt saa kõigi maaima keeltega sobima panna... Kui hispaania imperfekt vastab eesti lihtminevikule, siis nii peaks tõlkimagi. See oli öeldud hispaania keelest õieti midagi teadmata. --Ker 16:17, 11 juuli 2005 (UTC)

Vastuväited. 1. Sõna "lihtminevik" on eesti keeles tarvitusel eeskätt eesti keele grammatika kirjeldamiseks: erinevalt täis- ja enneminevikust on see ainsa minevikuna lihtaeg. Seevastu hispaania keeles on mõlemad kõnealused ajad lihtajad, seetõttu ei ole see sõna hispaania keele puhul piisavalt informatiivne. 2. Teiste keelte kategooriate nimetamisel tuleb arvestada (ja arvestatakse) vastava keele grammatikatraditsiooni. See aitab kategooriat identifitseerida. Leian, et vastuolu hispaania grammatikatraditsiooniga tekitaks ülearust segadust. 3. Mõlemat nimetatud aja vorme tõlgitakse eesti keelde enamasti lihtmineviku vormiga, seetõttu vastavusest ei saa juhinduda. Andres 18:54, 12 juuli 2005 (UTC)

Tänan selgitamast, see seletus tundub mulle veenev. --Ker 19:55, 12 juuli 2005 (UTC)

"-des vorm" (õige: des-vorm) siia ei sobi, sest nii saab öelda ainult eesti keele vormi kohta. Pealegi on sama vormi tõlkeks ka -mas-vorm. Minu meelest peaks siin olema "gerundium", sest see vastab hispaanias terminile.

"Mineviku kesksõna" ei ole õige, sest see vorm on aja suhtes neutraalne. See on passiivi kesksõna või ka lihtsalt kesksõna, sest muid kesksõnu hispaania keeles pole. Andres 09:42, 11 juuli 2005 (UTC)

Mis siis ikka, kui muid ei ole, siis kasutame võõrsõnu ja loodame, et peagi tekivad nendele vastavad selgitavad artiklid siia või wikipediasse. Pealegi, kuna tegemist on malliga, siis on seda hiljem paremate valikute ilmnemisel lihtsasti võimalik parandada. --Rauno 09:59, 11 juuli 2005 (UTC)

Mis puudutab aga tingiva kõneviisi eraldi paigutamist, siis seda ma ei poolda. Kõikides pööramistabelites (ja pööramistabeli üle me siin ju arutlemegi), mida olen leidnud, on Condicional (Postpretérito) paigutatud kindla kõneviisi alla. Kuidas ta keeleteaduslikult paigutub, on omaette teema. --Rauno 10:14, 11 juuli 2005 (UTC)

Näiteks "Hispaania-eesti sõnaraamatus" on teistsugune pööramistabel.

Ma saan nüüd aru, miks konditsionaal niiviisi on paigutatud. Asi on sellest, et ta on pärit ajavormist (postpreteeritumist). Siis võiks ehk kirjutada "Tingiv kõneviis (postpreteeritum)". Andres 11:20, 11 juuli 2005 (UTC)

Kas mitte sõna vos ei ühildu mitmuse teise pöördega? 213.35.130.18 18:14, 20 juuli 2005 (UTC)

Vos on mitmes Ladina- ja Kesk-ameerika riigis kasutusel just ainsuse teise isikuga. --Rauno 18:25, 20 juuli 2005 (UTC)

Mall malli sees

Tahaksin eraldada pöördetabeli kujunduse ja pöördkondade loogikad eraldi mallidesse. Kas on võimalik välja kutsuda üht malli teise seest, nii et parameetrid ka edasi kanduksid? Kas näiteks nii töötaks:

kujunduse_mall:

infinitiiv	{{{1}}}
gerund	{{{2}}}

{| border=1
|infinitiiv
| {{{1}}}
|-
|gerund
| {{{2}}}
|}

1_pöördkonna_mall:

{{kujunduse_mall|{{{1}}}ma|{{{1}}}mas}}

2_pöördkonna_mall:

{{kujunduse_mall|{{{1}}}ma|{{{2}}}s}}

Pöördkonna malli väljakutsumine artiklist:

{{1_pöördkonna_mall|tege}}
või
{{2_pöördkonna_mall|kirjuta|kirjutade}}

--Rauno 18:46, 27 juuli 2005 (UTC)

lühike vastus on et jah on võimalik kasutada malli malli sees, kuid seal on omad n.ö. reeglid, osad variandid töötavad, osad mitte. Lühidalt vaadates, see mida soovid peaks olema võimalik, kuigi ei süvenenud sügavamalt et täpselt mõista mis lõpptulemust soovid.

meta-s on päris hea õpetus neist mallidest, et kui ei ole enne ette jäänud siis võib kasuks tulla lugeda näiteks neid artikleid: meta:Help:Template ja meta:Help:Template names, variable names and parameters depending on a variable or parameter --TarmoK 21:15, 27 juuli 2005 (UTC)