Arutelu:ablatiiv
Mille põhjal on siin kaks tähendust eristatud? EKSS-s on üks tähendus. --Metsavend (arutelu) 13. juuni 2012, kell 20:28 (EEST)
- Algselt nimetatakse ablatiiviks ladina käänet. Aga seda saab vaevalt nimetada väliskohakäändeks, samuti ei nimetata seda alaltütlevaks. Oletan, et esimest tähendust EKSS lihtsalt ei maini, sest seda peetakse liiga erialaseks. Andres (arutelu) 14. juuni 2012, kell 01:35 (EEST)
- Väliskohakäänet nimetatakse ungari keeles hoopis delatiiviks ja selle vastena on kasutatud "pealtütlev", ablatiiviks aga nimetatakse hoopis sisekohakäänet.
- EKSS-is on alaltütlev defineeritud ainult eesti keele käändena. Artiklis "ablatiiv" aga on sõna defineeritud alaltütleva kaudu, kuid näitelausest aga selgub, et ta pole ainult eesti keeles. Siit on näha, et EKSS pole nii või teisiti täpne. Andres (arutelu) 14. juuni 2012, kell 08:32 (EEST)
Andres (arutelu) 14. juuni 2012, kell 08:40 (EEST)
- See, kuidas mingit ungari keele käänet ungari keeles nimeatakse pole relevantne. Jutt on eesti sõna 'ablatiiv' tähendusest. On selge, et võõrkeelte käänetel, mida eesti keeleks on ablatiiviks nimetatud, ei ole ühelgi täpselt sama funktsioon mis eesti alaltütleval või ladina ablatiivil. --Metsavend (arutelu) 14. juuni 2012, kell 11:18 (EEST)
- Ungari keele ablatiivi nimetatakse ka eesti keeles ablatiiviks ja delatiivi delatiiviks.
- Muidugi ei lange eri keelte käänete funktsioonid üldjuhul täielikult kokku, aga see polegi oluline. Kääne on nimetatud lihtsalt mingi ühe funktsiooni järgi. Seetõttu ongi esimeses tähenduses sõna "eeskätt".
- Ladina keel puutub asjasse ainult niivõrd, et see termin pärineb ladina käände nimest. Esimese tähenduse alla käivad kõik ablatiivid, sealhulgas ka meie alaltütlev, mis väljendab sageli allikat, nagu lauses "Said selle minult." EKSS-is aga on antud teine tähendus, mis käib eeskätt eesti keele kohta. Minu meelest tuleb see arvata teiseks tähenduseks. Andres (arutelu) 15. juuni 2012, kell 00:07 (EEST)
- See, kuidas mingit ungari keele käänet ungari keeles nimeatakse pole relevantne. Jutt on eesti sõna 'ablatiiv' tähendusest. On selge, et võõrkeelte käänetel, mida eesti keeleks on ablatiiviks nimetatud, ei ole ühelgi täpselt sama funktsioon mis eesti alaltütleval või ladina ablatiivil. --Metsavend (arutelu) 14. juuni 2012, kell 11:18 (EEST)
Minu meelest peame eristama üldkeeleteaduslikke käändemõisteid ning konkreetsete keelte käänete nimetusi grammatikatraditsioonis. Näiteks see, et eesti või ungari keeles just neid käändeid just ablatiiviks nimetatakse, tuleb grammatikatraditsioonist. Traditsioon määrab, millist käände funktsiooni või tähendust peetakse põhifunktsiooniks. Andres (arutelu) 14. juuni 2012, kell 09:07 (EEST)
- Seda võib üritada, aga minu meelest ei ole see praktiline. Sel juhul tuleks iga keele käände kohta, mida eesti keeles ablatiiviks on nimetatud, anda eraldi tähendus ja tõlked. Ka soome allatiivi funktsioonid ei kattu 1-1-le eesti alaltütlevaga, nt ei väljendata eesti keeles ablatiiviga p--Andres (arutelu) 12. aprill 2024, kell 21:23 (EEST)õhjust. --Metsavend (arutelu) 14. juuni 2012, kell 11:18 (EEST)
- Minu meelest tingimata ei pea, vaata ülalpool. Andres (arutelu) 15. juuni 2012, kell 00:07 (EEST)
Mina saan küll nii aru, et sõna "ulkoeronto" kasutatakse ainult väliskohakäände kohta, sestap võtsin esimesest tähenduse alt selle sõna ära. --Andres (arutelu) 12. aprill 2024, kell 21:23 (EEST)