-ка

Allikas: Vikisõnastik


Vene[muuda]

Partikkel[muuda]

-ка [kə]

  1. kõnekeeles: õige. Väljendab tekkivat kavatsust.
    куплю-ка я эту книгу – ostan selle raamatu õige ära
    Tõlked:
  2. kõnekeeles: õige, korraks, korra. Pehmendab käsku või palvet või väljendab mitteformaalsust.
    поезжай-ка ты в деревню – mine õige maale
    скажи-каütle, ütle korraks, ütle korra, vaata korra
    смотри-каvaata, vaata korraks
    Sünonüümid:
    Tõlked:
  3. kõnekeeles: ometi, juba, kohe, nüüd. Väljendab palve või käsu kiire täitmise vajadust.
    пойдёмте-ка отсюдаlähme juba ära, lähme ometi ära
    идите-ка сюдаtulge siia
    послушай-ка, парень ― kuula nüüd, noormees
    вставай-ка – tõuse üles juba, tõuse üles nüüd, tõuse ometi üles
    Sünonüümid:
    Tõlked: