nag
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Keeltevaheline[muuda]
Tähis[muuda]
nag
- Kasutatakse naga pidžini keelekoodina.
Afrikaani[muuda]
Nimisõna[muuda]
nag [nɑχ]
(fail) |
Vormid[muuda]
- mitmus: nagte
Tuletised[muuda]
Liitsõnad[muuda]
- nagaap
- nagblom
- naghemel
- naghemp
- nagklere
- nagklub
- nagmaal
- nagmerrie
- nagrok
- nagswaels
- naguil
- nagvrees
- nagwolf
Fraasid[muuda]
Päritolu[muuda]
- Hollandi sõnast nacht.
- Germaani algkeele sõnast *nahts, millest pärinevad muu hulgas vanainglise niht (läänesaksi neaht, anglosaksi næht, neht), inglise night, vanaülemsaksa naht, vanafriisi, hollandi nacht, saksa Nacht, vanapõhja natt, gooti nahts.
- Indoeuroopa algkeele sõnast *nókʷts 'öö'.
Hüüdsõna[muuda]
nag [nɑχ]
Päritolu[muuda]
- Sõnast nag 'öö'.
Bui[muuda]
Omadussõna[muuda]
nag [nak8]
Horvaadi[muuda]
Omadussõna[muuda]
nag [nâːɡ] (nȃg)
Vormid[muuda]
- indefiniitvormid
- ainsus
- meessugu
- naissugu
- kesksugu
- mitmus
- meessugu
- naissugu
- kesksugu
- ainsus
- definiitvormid
- ainsus
- meessugu
- naissugu
- kesksugu
- mitmus
- meessugu
- naissugu
- kesksugu
- ainsus
Tuletised[muuda]
Inglise
Nimisõna (1)[muuda]
nag [ˈnæɡ], Põhja-Ameerikas ka [neɪɡ], [nɛɡ]
- kõnekeeles, vanamoodne, sageli halvustavalt: hobune, setukas
- kõnekeeles, vanamoodne: setukas, kronu, hobusekronu. Vana hobune.
- kõnekeeles, vanamoodne: setukas, kronu, hobusekronu. Äraaetud hobune.
- slängis: ratsahobune
- vananenud: Väike võidusõiduhobune.
- vananenud: poni
- Väärtusetu inimene.
- Abielurikkujast naine.
- Puust pall, millega mängitakse hokit või shinty't.
Vormid[muuda]
- mitmus: nags
Päritolu[muuda]
- Teada 14. sajandi teisest poolest.
- Hilises keskinglise keeles nagge ('väike ratsahobune').
- Germaani, võib-olla alamsaksa päritolu.
- Oletatavalt suguluses onomatopoeetilise inglise sõnaga neigh.
- Hollandi neg, negge või negghe (vananenud) ('väike hobune') on kognaat. See sõna on teada hilisest ajast ning on ebaselge päritoluga.
- Sõimusõnana on teada 1590ndatest.
Nimisõna (2)[muuda]
nag [næɡ]
- eriti naise kohta: näägutaja. Inimene, kes tüütab oma alaliste etteheidetega.
- Näägutamise juhtum.
- kõnekeeles: Inimene, kes käib tüütult peale.
- Püsiv kripeldus.
- Püsiv vaev.
- sälk, sisselõige
Vormid[muuda]
- mitmus: nags
Päritolu[muuda]
- Teada aastast 1925.
- Tegusõnast nag.
Tegusõna
nag
- sihiline: näägutama. Alalise tõrelemisega ja kohustuste meeldetuletamisega tüütama, sageli pisiasjade pärast.
- sihiline: näägutama. Alaliste etteheidetega tüütama või ärritama, eriti asjade kohta, mida on raske muuta.
- sihiline: peale käima. Alalise pealekäimisega tüütama.
- sihiline; näiteks ärevuse või valu kohta: vaevama, piinama, närima.
- sihitu: näägutama, nääksuma, naakuma, naaksuma. Alaliselt riidlema või etteheiteid tegema.
- sihitu: Alaliselt peale käima.
- Pealekäivalt muretsema.
- sihitu: närima. Alaliselt ärevaks tegema või ärritama.
- Sisselõiget tegema.
Rektsioon[muuda]
- Sihitis tähistab seda, kelle kallal näägutatakse.
- Eessõnale at järgnev väljend tähistab seda, kelle kallal näägutatakse, või seda, keda miski vaevab või närib.
- Infinitiiv sõnaga to väljendab seda, mida tegema peale käiakse.
- Eessõnale about järgneb näägutamise teemat väljendav väljend.
Fraasid[muuda]
Vormid[muuda]
Tuletised[muuda]
Päritolu[muuda]
- Ajavahemikust 1815–1825. Algselt murdesõna tähenduses 'närima'. Praeguses tähenduses teada aastast 1828.
- Tõenäoliselt skandinaavia päritolu või alamsaksa päritolu.
- Suguluses vanapõhja sõnaga gnaga ('närima') ning vanapõhja sõnaga nagga ('noomima, etteheiteid tegema'), võrrelda rootsi ja norra murdesõnaga nagga ('närima, ärritama'), taani sõnaga nagge ('näkitsema'; 'närima') ja saksa sõnaga nagen ('närima') ning alamsaksa sõnadega gnaggen ja naggen ('provotseerima').
- Germaani algkeele sõnast *gnagan, suguluses vanainglise sõnaga gnagan ('närima').
- Tähendusnihe sarnaneb sõna fret omaga.
Kõmri[muuda]
Sidesõna
nag [nag]
Kurdi[muuda]
Nimisõna[muuda]
nag
- Emane kaamel.
Limburgi[muuda]
Määrsõna[muuda]
nag
Ložban[muuda]
[muuda]
nag
Norra[muuda]
Nimisõna[muuda]
nag kesksoost
Vormid[muuda]
Saksa[muuda]
[muuda]
nag
- näri. Ainsuse imperatiiv sõnast nagen ('närima').
- kõnekeeles: närin. Oleviku ainsuse 1. pööre sõnast nagen ('närima').
Serbia[muuda]
Omadussõna[muuda]
nag, наг [nâːɡ] (nȃg, на̑г)
Vormid[muuda]
- indefiniitvormid
- ainsus
- meessugu
- naissugu
- kesksugu
- mitmus
- meessugu
- naissugu
- kesksugu
- ainsus
- definiitvormid
- ainsus
- meessugu
- naissugu
- kesksugu
- mitmus
- meessugu
- naissugu
- kesksugu
- ainsus
Tuletised[muuda]
Sloveeni[muuda]
Omadussõna[muuda]
nag
Tuletised[muuda]
Taani[muuda]
Nimisõna[muuda]
nag kesksoost
[muuda]
nag
imperatiiv sõnast nage
Norra (uusnorra)[muuda]
Nimisõna[muuda]
nag kesksoost
Vormid[muuda]
Volapüki[muuda]
Nimisõna[muuda]
nag
Volofi[muuda]
Nimisõna[muuda]
nag