nag

Allikas: Vikisõnastik

Keeltevaheline

Tähis

nag

  1. Kasutatakse naga pidžini keelekoodina.


Afrikaani

Nimisõna

nag, نَخْ [nɑχ]

  1. öö
  2. öö, pimedus

Vormid

  • mitmus: nagte نَخْتِی [ˈnɑχtə]

Liitsõnad

Päritolu

Hollandi sõnast nacht.
Germaani algkeele sõnast *nakht, millest pärinevad muu hulgas vanainglise niht (läänesaksi neaht, anglosaksi næht, neht), inglise night, vanaülemsaksa naht, vanafriisi, hollandi nacht, saksa Nacht, vanapõhja natt, gooti nahts.
Indoeuroopa algkeele sõnast *nókʷts 'öö'.


Bui

Omadussõna

nag [nak8]

  1. kitsas


Horvaadi

Omadussõna

nag [nâːɡ] (nȃg)

  1. paljas, alasti
    Sünonüümid:

Vormid

Tuletised



Inglise

Nimisõna (1)

nag [ˈnæɡ], Põhja-Ameerikas ka [neɪɡ], [nɛɡ]

  1. kõnekeeles, vanamoodne, sageli halvustavalt: hobune, setukas
  2. kõnekeeles, vanamoodne: setukas, kronu, hobusekronu. Vana hobune.
  3. kõnekeeles, vanamoodne: setukas, kronu, hobusekronu. Äraaetud hobune.
  4. slängis: ratsahobune
  5. vananenud: Väike võidusõiduhobune.
  6. vananenud: poni
  7. Väärtusetu inimene.
  8. Abielurikkujast naine.
  9. Puust pall, millega mängitakse hokit või shinty't.

Vormid

Päritolu

Teada 14. sajandi teisest poolest.
Hilises keskinglise keeles nagge ('väike ratsahobune').
Germaani, võib-olla alamsaksa päritolu.
Oletatavalt suguluses onomatopoeetilise inglise sõnaga neigh.
Hollandi neg, negge või negghe (vananenud) ('väike hobune') on kognaat. See sõna on teada hilisest ajast ning on ebaselge päritoluga.
Sõimusõnana on teada 1590ndatest.

Nimisõna (2)

nag [næɡ]

  1. eriti naise kohta: näägutaja. Inimene, kes tüütab oma alaliste etteheidetega.
  2. Näägutamise juhtum.
  3. kõnekeeles: Inimene, kes käib tüütult peale.
  4. Püsiv kripeldus.
  5. Püsiv vaev.
  6. sälk, sisselõige

Vormid

Päritolu

Teada aastast 1925.
Tegusõnast nag.


Tegusõna

nag

  1. sihiline: näägutama. Alalise tõrelemisega ja kohustuste meeldetuletamisega tüütama, sageli pisiasjade pärast.
  2. sihiline: näägutama. Alaliste etteheidetega tüütama või ärritama, eriti asjade kohta, mida on raske muuta.
  3. sihiline: peale käima. Alalise pealekäimisega tüütama.
  4. sihiline; näiteks ärevuse või valu kohta: vaevama, piinama, närima.
  5. sihitu: näägutama, nääksuma, naakuma, naaksuma. Alaliselt riidlema või etteheiteid tegema.
  6. sihitu: Alaliselt peale käima.
  7. Pealekäivalt muretsema.
  8. sihitu: närima. Alaliselt ärevaks tegema või ärritama.
  9. Sisselõiget tegema.

Rektsioon

Sihitis tähistab seda, kelle kallal näägutatakse.
Eessõnale at järgnev väljend tähistab seda, kelle kallal näägutatakse, või seda, keda miski vaevab või närib.
Infinitiiv sõnaga to väljendab seda, mida tegema peale käiakse.
Eessõnale about järgneb näägutamise teemat väljendav väljend.

Fraasid

Vormid

  • minevik, mineviku kesksõna: nagged
  • oleviku kesksõna: nagging
  • oleviku 3. pööre: nags

Tuletised

Päritolu

Ajavahemikust 1815–1825. Algselt murdesõna tähenduses 'närima'. Praeguses tähenduses teada aastast 1828.
Tõenäoliselt skandinaavia päritolu või alamsaksa päritolu.
Suguluses vanapõhja sõnaga gnaga ('närima') ning vanapõhja sõnaga nagga ('noomima, etteheiteid tegema'), võrrelda rootsi ja norra murdesõnaga nagga ('närima, ärritama'), taani sõnaga nagge ('näkitsema'; 'närima') ja saksa sõnaga nagen ('närima') ning alamsaksa sõnadega gnaggen ja naggen ('provotseerima').
Germaani algkeele sõnast *gnagan, suguluses vanainglise sõnaga gnagan ('närima').
Tähendusnihe sarnaneb sõna fret omaga.


Kõmri

Partikkel

nag [nag]

  1. ei
    Variandid:
    • kaashääliku ees: na

Kasutamine

Kasutatakse vastustes ja kas-pole-küsimustes eitussõnana.
Kasutatakse täishääliku ees, kui täishäälikuline algus ei ole tekkinud pehme muutuse tulemusena. Näiteks na + gallan on na allan, mitte *nag allan.


Kurdi

Nimisõna

nag

  1. Emane kaamel.


Limburgi

Määrsõna

nag

  1. veel


Lojban

Nimisõnavorm

nag

rafsi sõnast narge ('pähkel')


Norra

Nimisõna

nag kesksoost

  1. vimm, vihavimm

Vormid

  • indefiniitvorm:
    • ainsus: nag
    • mitmus: nag
  • definiitvorm:



Saksa

Tegusõnavorm

nag

  1. näri. Ainsuse imperatiiv sõnast nagen ('närima').
  2. kõnekeeles: närin. Oleviku ainsuse 1. pööre sõnast nagen ('närima').


Serbia

Omadussõna

nag, наг [nâːɡ] (nȃg, на̑г)

  1. paljas, alasti
    Sünonüümid:

Vormid

Tuletised


Sloveeni

Omadussõna

nag

  1. paljas, alasti
    Sünonüümid:
    • gol (formaalsem)

Tuletised


Taani

Nimisõna

nag kesksoost

  1. vimm, vihavimm

Tegusõnavorm

nag

imperatiiv sõnast nage

Norra (uusnorra)

Nimisõna

nag kesksoost

  1. vimm, vihavimm

Vormid

  • indefiniitvorm:
    • ainsus: nag
    • mitmus: nag
  • definiitvorm:


Volapüki

Nimisõna

nag

  1. lodi, pargas


Volofi

Nimisõna

nag

  1. lehm