indifférent

Prantsuse

indifférent [ɛ̃.di.fe.ʁɑ̃]

mittehuvitatud, ükskõikne. Asjast mitte huvitatud.
erapooletu. Ei ühest ega teisest asjast huvitatud.
osavõtmatu, ükskõikne, tundetu. Kellele asi korda ei lähe.
indiferentne. Usuasjades ükskõikne.
Sünonüümid:
- indifférencieux
ükskõikne. Mitte armunud.
Sünonüümid:
- indifférencieux
ükskõikne. (Kellegi vastu) erilist sümpaatiat ega antipaatiat mitte tundev.
ükskõikne. (Kedagi) mitte armastav ega vihkav.
ükskõikne. Ükskõiksusega seonduv, sealhulgas ükskõiksust väljendav või ilmutav.
botaanika: Nii lubja- kui ka ränirikka mullaga leppiv.
keemia: inertne, mittereageeriv, indiferentne. Keemilistesse reaktsioonidesse mitte astuv.
neutraalne, ükskõikseks jättev, külmaks jättev. Ei poolehoidu ega vastumeelsust tekitav.
Teiste asjadega võrreldes ei rohkem ega vähem poolehoidu tekitav.
Neutraalseks peetav.
tähtsusetu, ükskõik.
Tähtsusetuks peetav.
bioloogia, haruldane: diferentseerumata
Sünonüümid:
- indifférencié

Eessõnale à võib järgneda väljend, mis tähistab asja, mille vastu ükskõikne ollakse.

Harva kasutatakse samas funktsioonis eessõna en.

Eessõnale à võib järgneda ka väljend, mis tähistab nähtust, mille seisukohast, või olendit, kelle jaoks miski on tähtsusetu või neutraalne.

Eessõnale de järgnev tegusõna infinitiiv tähistab tegevust või olekut, millel pole tähtsust.

Ladina sõnast indifferens ('ei hea ega halb; mitte huvitatud').

13. sajandi lõpust või 14. sajandi lõpust tähenduses 'ilma erinevuseta'.

Aastast 1529 tähenduses 'ei hea ega halb' (teo kohta).

Aastast 1634 tähenduses 'tähtsusetu'.

Aastast 1643 tähenduses 'osavõtmatu'.

indifférent [ɛ̃.di.fe.ʁɑ̃]

Omadussõnast indifférent.