aaien

Friisi

Nimisõnavorm

aaien

mitmus sõnast aai 'muna'

1. munad.

Hollandi

Tegusõna

aaien ['aajə], ['aajən]

1. silitama, paitama. Õrnalt üle kehaosa tõmbama kas meeldiva tunde tekitamiseks või õrnusavaldusena.

   Onze hond kwispelt altijd met zijn staart als hij geaaid wordt. – Meie koer liputab alati saba, kui teda silitatakse.

   Onze poes spint als zij geaaid wordt. – Meie kass lööb nurru, kui teda silitatakse.

   Sünonüümid:

   • strelen
   • strijken
   • liefkozen

2. irooniliselt: näpistama

Rektsioon

Aaien on sihiline või sihitu tegusõna. Sihitis võib tähistada seda, keda silitatakse, või kehaosa, mida silitatakse. Viimase tähenduse puhul kasutatakse ka eessõna over 'üle'.

Vormid

• oleviku kesksõna: aaiend
• mineviku kesksõna: geaaid
• oleviku pöörded:
  • ik aai
  • jij aait
  • hij aait
  • wij aaien
  • jullie aaien
  • zij aaien.
• mineviku pöörded:
  • ainsus: aaide
  • mitmus: aaiden

Tuletised

• aai
• aaibaar
• aaibaarheid
• aaien (nimisõna)
• aaiing

Liitsõnad

• aaiepoes
• aaie-poes
• aaipoes
• aai-poes
• aaistoot

Päritolu

Sõna esineb peale hollandi keele veel ainult afrikaani keeles (aai) ja friisi keeles (aaie).

Sõna on esinenud kujul haeyen 'hoolitsema' ja kujul aaijen 1717.

On arvatud, et sõna on tuletatud hellitatava häälitsusest ai või aai, kuid niiviisi kõlab pigem valuhüüatus. Pigem on tegemist tuletisega hellitaja venitatud häälitsusest aa.

Häälik i [j] hõlbustab üleminekut teisele täishäälikule, nagu ka sõnas kraaien 'kraaksuma'.

Vaata ka

• aaibaarheidsfactor

Nimisõna

het aaien n

1. silitamine, paitamine.

Hääldus

['aajə], ['aajən]

Päritolu

Tegevusnimi tegusõnast aaien.

Nimisõnavorm

aaien

Mitmus sõnast aai 'silitus, paitus'.

1. silitused, paitused.