Vikisõnastik:Soovitud artiklid

articulo mortis
koan
kontegelikkus
uusavuton -- soome keelne sõna tänapäeva inimese kohta kes ei oska teha lihtsamaid kodutöidki jms.
tack för i dag -- norra/rootsi(?) keelne tänu (ja hüvastijättu) väljend
custard (inglise)
mea culpa
memento mori
kuula
kūla
kula

Vikipeediast

Albaania keele sõnaloend (A)

afërsi 'lähedus'
afërsisht 'ligikaudu, umbes'
agim (genuiinne, sõnast ag; vrd vanakreeka aygē) 'koit'
agjërim 'paast'
agrume (mitmus, itaalia agrumi) 'tsitrusviljad'
ah (genuiinne, vrd vanakreeka oxyē, ladina ōrnus 'saarepuu', vene ясень 'saarepuu') 'pöök'
aheng 'pillerkaar, oleng'
ai (genuiinne) 'tema, too (meessoost)'
ajër (laen) 'õhk'
ajo (genuiinne) 'tema, too (naissoost)'
akaparoj (romaani laen) 'üles ostma'
akoma 'veel'
akrep 'skorpion'
aksident (võõrsõna) 'õnnetusjuhtum'
aksidentalisht (võõrsõna) 'juhuslikult'
aksionista (vrd itaalia azionista) 'aktsionär'
aktor (vrd itaalia attore) 'näitleja'
akull (genuiinne) 'jää'
akuzë (itaalia accusa) 'süüdistus'
alivanosem 'minestama'
altoparlant (itaalia altoparlante) 'valjuhääldi'
ambalazh (vrd prantsuse emballage) 'pakkimine; pakend'
ambasadë (prantsuse ambassade) 'suursaatkond'
ambient (vrd itaalia ambiente 'õhkkond, keskkond'
ambientohem (sõnast ambient) 'kodunema'
ambulancë (vrd itaalia ambulanza) 'polikliinik; kiirabiauto'
amerikanoverior 'põhjaameerika'
amtar 'ema-'
amvisë 'perenaine'
amzë 'nimestik, nimekiri'
amësi 'emadus'
ana e pasme 'tagakülg'
anash 'silmanurgast, külje pealt'
anasjelltas 'ümberpöördult'
anason 'aniis'
aneks (vrd prantsuse annexe) 'lisand; juurdeehitus'
angjinare 'artišokk'
Angli 'Inglismaa'
angushti 'ärevus'
angështi 'ahastus, piin'
anije 'laev'
ankesë 'kurtmine; hagi'
ankohem 'kurtma; hagema
ankth 'ängistus, südamevalu, ärevus'
anoj 'kallutama, kalduma
apartament (itaalia appartamento 'korter'
aplikoj (vrd itaalia applicare) 'rakendama, pühenduma'
apo 'või (sidesõna)'
aprovoj (itaalia approvare) 'heaks kiitma'
ar 'kuld'
arançatë (itaalia aranciata) 'apelsinijook'
ardhacak 'tõusik, tulnukas'
ardhje 'saabumine'
ardhme 'tulevik'
ardhshme 'grammatiline tulevik'
ardhshëm 'tulevane'
ardhës 'immigrant'
argjend itaalia argento) 'hõbe'
argjilë itaalia argilla) 'savi'
argëtoj 'lõbustama; lõbutsema'
ari 'karu'
arkivol 'puusärk'
arkë 'laegas'
arketar 'kastitegija'
armik 'vaenlane'
armë (vrd itaalia arme, arma) 'relv'
armëpushim 'relvarahu'
arnoj 'nõeluma'
arnë 'paik, lapp'
arrati 'põgenemine'
arratisem 'põgenema'
arratisje 'väljapääs, ettekääne'
arratisur 'põgenik'
arrij (vrd itaalia arrivare) 'saabuma'
arrirë 'küps (vili)'
arritje (sõnast 'arrij') 'saabumine; saavutus'
arritshëm 'saavutatav'
arrë (genuiinne, vrd vanakreeka arya) 'kreeka pähkel; kreeka pähklipuu'
arsim 'haridus'
arsye 'põhjendus, argument, õigustus; põhjus'
arsyeshëm 'mõistlik, arukas'
art (vrd itaalia arte) 'kunst'
artificial (vrd itaalia artificiale) 'kunstlik'
artisanat (vrd itaalia artigianato) 'käsitöö; käsitöölised'
as 'ega'
as edhe 'vähemalt'
asfiksoj (vrd prantsuse asphyxier) 'lämmatama (gaas)'
asgjë 'eimiski'
ashensor (itaalia ascensore) 'lift'
ashkël 'laast'
ashpër (vrd itaalia aspro) 'karm'
ashpërsoj 'kibestuma; kibestuma panema'
asht (genuiinne, vrd vanakreeka osteon, ostoyn 'luu'
ashtu 'nii'
askush 'eikeegi'
asnjanës 'neutraalne'
asnjeri 'eimingi'
asnjë (as + një) 'eikeegi; eimingi'
asnjëherë 'mitte kunagi'
asp'ak 'eimiski nimisõna
aspekt (vrd itaalia aspetto, ladina aspectus) 'aspekt; välimus, ilme'
aspiroj (itaalia aspirare) 'sisse hingama; püüdlema'
astar 'vooder'
ata 'nood (meessoost)'
atdhe 'isamaa'
atë (genuiinne sõnavara, vrd vanakreeka atta) 'isa'
atëhere 'siis; seega'
atëror 'isa-'
athëtë genuiinne, vrd vanakreeka akros 'ülemine, äärmine', ladina ācer 'terav', vene острый 'terav') 'mõru, hapu'
athtësoj 'ärritama, vihastama
atij 'temale (meessoost)'
atillë 'niisugune'
atje 'seal'
ato 'nood (naissoost)'
aty 'seal'
aullimë 'karje'
autostradë itaalia autostrada) 'kiirtee'
avancohet (sõnast avancoj) 'edasijõudnud olema'
avancoj (itaalia avanzare) 'edasi jõudma'
aviator (itaalia aviatore) 'lendur'
avis 'lähendama; lähenema'
avokat (itaalia avvocato) 'advokaat'
avull 'aur'

Albaania keele sõnaloend (B)

baba (türgi baba 'isa, vanaisa') 'issi, papa'
bagëti genuiinne, vrd vene богатый 'rikas') 'kariloomad'
bajame 'mandel'
bajat 'möödunud, vana'
bakalaro 'tursk'
bakall (türgi bakkal 'juurviljakaupmees') 'poodnik'
baketë 'taktikepp'
bakër 'vask'
balenë (itaalia balena) 'vaal'
balestër 'amb'
ballafaqoj 'vastastama'
balluke 'laubalokk'
ballë genuiinne, vrd vanakreeka phalios 'valge', vene белый 'valge') 'laup'
baltë genuiinne, vrd vene болото 'soo') 'muda'
bamirës 'heategija'
banak 'lett'
banim 'elukoht'
banjo (vrd itaalia bagno 'vannituba') 'WC'
banjë 'vann, suplus, saun'
banoj 'elunema'
baqth 'kube'
bar 'rohi'
barabar 'võrdsed'
barabartë 'võrdne; õiglane, erapooletu'
baras 'võrdub, ='
barazi 'võrdsus'
bardhë genuiinne, vrd saksa Birke 'kask', vene берёза 'kask', ladina fraxinus 'saarepuu') 'valge; õnnelik'
bardho 'albiino'
barenë 'puur, oherdi'
bari genuiinne, vrd vanakreeka barion 'lammas', vene баран 'jäär, oinas') 'karjane'
bark 'kõht; kõhulahtisus'
barkë 'suur paat'
barngrënës 'rohusööja (omadussõna)'
barrë genuiinne, vrd vanakreeka phoros 'maks, -u', vene бор 'lõiv, maks') 'koorem'
bart 'muutma; vedama'
bashki 'linnanõukogu'
bashkim 'liit; üksmeel; ühenduskoht'

A (korea keeles)

a (ㅏ) on täht, häälik ja silp korea keeles.

Silbi a kirjutatamiseks kasutatakse tühihäälikut ㅇ ja tähte ㅏ.

Korea keeles väljendatakse a-tähega erinevaid sõnu ja nende tähenduste eristamiseks kasutatakse hanja 't [handža].

Mõned näited silbi a kasutamisest ja tema hanja-transkriptsioonist:

아 'Ah! Oh! Oh mind! Armas Jumal!'

아; 亞 (아시아 [asia]) 'Aasia; aasialane' ... 구아(歐亞) 대륙 [gua d(a)erjuk] 'Euraasia kontinent'

아; 阿 'Aafrika; aafriklane'

아; 亞 'sub-; lähedal-' ... lisades häälikule a veel 류(流) [rju], saadakse 'kleepuv, külgejääv'

An (korea keeles)

an - 안

안 (내) [annae] interjöör; sisemus ... ·안으로부터 [anõnobuteo] seestpoolt, seest; sisemusest ... ·안에만 있다 [aneman issda] jää tuppa

안 案 (제안) [džean] ettepanek; abieluettepanek; ettepanek, esitis; [mat.] teoreem; plaan, projekt

안을 내다 [anõl naeda] (kellegile) ettepanekut tegema

Hollandi keele sõnaloend (A)

Hollandi keele sõnaloend (A) loetleb A-tähega algavaid hollandi keele sõnu ja väljendeid, mis võivad saksa keele oskajale arusaamatuks jääda.

aaien 'silitama; hellitama'
aak 'lodi'
aalbes 'sõstar'
aambeeld 'alasi'
aambeien 'hemorroidid'
aan:
- het zit er bij hem aan 'ta saab seda endale lubada'
- de deur staat aan 'uks on kinni (mitte lukus)'
- de lamp is aan 'lamp põleb'
- hij is een brief aan het schrijven 'ta kirjutab parajasti kirja'
aanbetaling 'sissemaks, esimene osamaks'
aanbidder 'austaja'
aanbieden:
- een telegram aanbieden 'telegrammi saatma'
- zijn ontslag aanbieden 'lahkumisavaldust andma'
aanbijten 'ka: näkkama'
aanbinden 'külge siduma; (tüli) alustama'
aanblaffen '(kellegi) peale haukuma; ninna kargama, peale kärkima'
aanbouwkeuken 'paargu, suveköök'
aanbrengen 'ka: kohale tooma; tasa tegema; üles andma; peale kaebama; (muudatusi) ette võtma'
aandacht 'tähelepanu'
- de aandacht vestigen 'tähelepanu juhtima'
aandachtig 'tähelepanelik; harras'
aandeel 'ka: aktsia'
- aandeel in de winst 'kasumist osasaamine'
aandeelhouder 'aktsionär'
aandenken 'mälestus; mälestusese
aandienen 'ette teatama (külastaja)'
aandikken 'paksemaks tegema, paksemaks muutuma; (kastet) püdelaks tegema; liialdama
aandoen 'selga panema; (ahelaid) külge panema; põhjustama; ründama; suunda võtma; (lampi) sisse lülitama'
- zijn longen waren aangedaan 'tema kopsud olid kahjustatud'
- ouderwets aandoen 'vanamoodsalt mõjuma'
- iemand pijnlijk aandoen 'kedagi piinlikult puudutama'
aandoening 'haigestumine; tundmus; meeleliigutus'
aandoenlijk 'liigutav'
aandraaien '[valgust] sisse lülitama'; [mootorit] käivitama; [kruvi] pingule kruvima'
aandrang 'ka: pealekäimine'
- met aandrang 'energiliselt, kindlalt [nõudma, väitma]
- op aandrang van mijn moeder 'minu ema pealekäimisel'
aandrift 'aje; stiimul'
aandrijving 'ajam'
aanduiden 'ka: tähistama'
aandurven
- iets aandurven 'endast midagi uskuma või arvama'
- het niet aandurven 'seda mitte julgema'

Prantsuse keele põhisõnavara (A)

a oleviku ainsuse kolmas pööre sõnast avoir 'omama'
à eessõna, mis väljendab kaudsihitist
- écrire à un ami 'sõbrale kirjutama'
à eessõna, mis väljendab kohta, kus ollakse või kuhu suundutakse (riiginimede puhul – kus ollakse)
- à l'école 'koolis; kooli'
- à Paris 'Pariisis; Pariisi'
- à la campagne 'maal; maale'
- au Maroc 'Marokos'
à eessõna, mis väljendab aega
- à neuf heures 'kell üheksa'
- trois kilomètres à l'heures 'kolm kilomeetrrit tunnis'
à eessõna, mis väljendab viisi
- à l'anglaise 'inglise moodi'
à eessõna, mis väljendab vahendit
- travailler à l'aiguille 'nõelaga töötama, s.o õnblustöid tegema'
à eessõna, mis väljendab asjaolu
- à sa mort 'tema surma puhul'
à eessõna, mis väljendab tunnust
- machine à écrire 'kirjutusmasin'
- la dame aux camélias 'kameeliadaam'
à 'eessõna, mis väljendab mõõtu või hinda'
- à demi 'pooleldi'
- au litre 'liitrikaupa'
- à bon marché 'odavalt'
à eessõna, mis väljendab eesmärki
- à votre santé 'teie terviseks'
à eessõna, mis väljendab suhet
- trois à un '3:1'
- deux à trois heures 'kaks kuni kolm tundi'
à eessõna, mis väljendab omanikku
- un ami à moi 'üks mu sõber'
à eessõna, mis väljendab, millist mängu mängitakse
- jouer aux cartes 'kaarte mängima'
à muude tähendustega eessõna
- à demain 'homseni'
- aux armes! relvile!
- avoir à écrire 'kirjutama pidama'
- c'est de à vous de jouer 'te parajasti mängite'
abaissant 'alandav'
abaissement 'laskumine; vajumine; alandus'
abaisser 'langetama'
s'abaisser 'vajuma, langema; alandatud olema'
abandon 'hooletusse jäetus'
abandonner 'hüljata; hooletusse jätma'
abbaye [abäii] 'abtkond; klooster'
abbé 'abt; katoliku koguduse preester'
ABC [abese] 'tähestik; aabits'
abécédaire 'tähestikuline; aabits'
abeille 'mesilane'
abhorrer 'jälestama'
abîme 'kuristik'
abominable 'vastik'
abominer 'jälestama'
abondant 'rikkalik'
abonné 'abonent; (ajalehe või ajakirja) tellija'
s'abonner (à) '(ajalehte või ajakirja) tellima'
abord 'juurdepääs'
- d'abord 'alguses; kõigepealt'
- tout d'abord 'kõigepealt'
aboyer 'haukuma'
abréviation 'lühend'
abri 'varjupaik'
abricot 'aprikoos'
abrupt [abrüpt] 'järsk'
absence 'äraolek'
absent 'äraolev; hajameelne'
absinthe 'absint'
absolu 'absoluutne'
abstraction 'abstraktsioon'
abstrait 'abstraktne'
absurde 'mõttetu'
abus 'kuritarvitus; eksitus'
abuser 'petma'
abuser (de) 'kuritarvitama'
s'abuser 'eksima'
académicien 'akadeemik'
académie 'akadeemia'
académique 'akademiline'
accélérateur 'gaasipedaal'
accélération 'kiirendus'
accélérer 'gaasi andma'
accent 'aktsendimärk'
accentuer 'rõhutama'
accepter 'aktsepteerima'
accès [aksä] 'ligipääs'
accessible 'ligipääsetav'
accessoire 'kõrvaline; manus'
accessoires 'tööriistad; rekvisiidid'
accident 'juhus; õnnetus; avarii'
accidentel 'juhuslik, ebaoluline
acclimatation 'aklimatiseerumine
accommodation 'kohanemine'
accommodement 'leping'
accommoder 'korda tegema'
accompagnement 'saatjaks olemine; saatjaskond'
accompagner 'saatjaks olema'
accomplir 'teoks tegema'
accord 'kokkulepe: leping; akord; (raadio) häälestus'
- d'accord 'nõus'
accordéon 'akordion'
accorder 'kooskõlastama; lepitama; möönma; häälestama'
s'accorder 'kokku sobima'
accouchée 'sünnitaja'
accouchement 'sünnitus'
accoucher 'sünnitama'
accoucheuse 'ämmaemand'
accoutumance 'harjumus'
accréditer 'akrediteerima'
accroissement 'juurdekasv'
accroît 'rohkenemine'
accroître 'rohkendama, suurendama'
s'accroître 'juurde kasvama, rohkenema'
accueil 'vastuvõtt'
accueillir 'vastu võtma'
accumulateur 'aku'
accumulation 'kuhjumine; akumulatsioon'
accumuler 'kokku kuhjama'
s'accumuler 'kuhjuma'
accusateur 'süüdistaja'
accusatif 'akusatiiv, sihitav kääne'
accusation 'süüdistus'
accusé 'süüdistatav'
accuser 'süüdistama'
acharnement 'raev'
achat 'ost'
acheter [ašte] 'ostma'
acheteur [aštöör] 'ostja'
achèvement 'lõpule viimine; lõpp'
achever [ašve] 'lõpule viima'
s'achever 'lõpule jõudma'
acide 'hapu; hape'
acier 'teras'
acoustique 'akustiline; akustika'
acquérir 'saavutama'
acquis mineviku kesksõna sõnast acquérir 'saavutama'
acquisition 'sisseost'
acquit 'kviitung'
acquittement 'makse; õigeksmõistmine'
âcre 'kibe'
acrobate 'akrobaat'
acte 'tegu; vaatus (näidendis); aktus; akt'
acter 'protokollima'
acteur 'näitleja'
actif 'aktiivne'
action 'toiming; tegevus; aktsia'
s'activer 'kiirustama'
activité 'tegevus; aktiivsus'
actrice 'näitlejanna'
actualité 'tegelikkus; aktuaalsus'
actuel 'tegelik; praegune'
acuité 'teravus'
adaptable (à) 'sobiv'
adapter 'kohandama'
addition 'lisamine; lisa; liitmistehe; restoraniarve'
additionnel 'lisa-'
adéquat 'vastav, kohane, adekvaatne'
adhérent 'pooldaja; fänn; liige'
adieu! 'head aega!'
adieux 'hüvastijätt'
adjectif 'omadussõna'
adjoint 'asetäitja'
adjudant 'veebel, veltveebel'
admettre 'möönma; oletama'
administrateur 'haldaja'
administratif 'administratiivne, halduslik'
administrer 'haldama'
administration 'haldus; haldamine'
admirable 'imetlusväärne; imestamapanev'
admirateur 'imetleja'
admiration 'imetlus'
admirer 'imetlema'
admis mineviku kesksõna sõnast admettre 'möönma; oletama'
adorable 'austusväärne; imepärane'
adorer 'jumaldama; austama'
adresser (à) 'adresseerima'
s'adresser (à) 'pöörduma (kellegi poole)'
adroit 'osav'
adulte 'täiskasvanud; täiskasvanu'
adultère 'abielurikkumine'
adverbe 'määrsõna'
adversaire 'vastane'
aérer 'õhutama'
aérodrome 'lennuväli'
aérogare 'lennujaam'
aéroplane 'lennuk'
aéroport 'lennujaam'
affaiblir 'nõrgendama'
affaire 'asi; juhtum; äri; töö'
affaires 'asjatoimetused; majandus'
affairé 'hõivatud'
affectation 'peenutsemine; himu'
affecté 'kurb; peenutsev'
affecter 'himustama; teesklema'
affection 'kiindumus, poolehoid'
affectionné 'andunud'
affiche 'plakat'
affirmer 'kinnitama
affluence 'juurdevool; küllus'
affluent 'lisajõgi'
affluer 'suubuma; külluses leiduma'
affolement 'paanika'
affranchir 'vabaks laskma'
affreux 'kohutav; vastik'
affront 'avalik solvang; häbi'
afin que 'selleks et'
afin de 'selleks et'
âge 'vanus; ajastu'
- quel âge avez-vous? 'kui vana te olete?'
âgé 'elatanud'
- âgé de dix ans 'kümneaastane'
agence 'agentuur, filiaal'
agenda 'märkmik
agenouiller [ažnuje] 'põlvitama'
s'agenouiller 'põlvitama'
agent 'toimeaine; ärijuht; esindaja; agent; politseinik'
aggraver 'raskendama; hullemaks ajama'
agile 'osav'
agir 'toimima, tegutsema'
agitateur 'agitaator'
agitation 'sagimine; agitatsioon'
agiter 'siia-sinna likuma; erutama; arutama'
s'agiter 'erutuma'
agneau 'lambatall'
agonie 'agoonia'
agrafe 'klamber'
agraire 'põllumajanduslik'
agrandir 'suurendama; liialdama'
agrarien 'agraar-; mõisaomanik'
agréable 'meeldiv'
agréer 'lahkelt vadtu võtma'
agrément 'meeldivus; aktsepteerimine'
agresseur 'ründaja, agressor'
agressif 'ründav, agressiivne'
agression 'kallaletung, agressioon'
agressivité 'agressiivsus'
agricole 'põllumajanduslik'
agriculteur 'põllumees'
agriculture 'põllumajanduslik'
agronomie 'agronoomia'
agrumes 'tsitrusviljad'
aide 'abi; abiline'
aider 'aitama'
aïeul [ajöl] 'vanaisa'
aïeule [ajöl] 'vanaema'
aïeuls [ajöl] 'vanavanemad'
aïeux [ajö]] 'esivanemad'
aigle [äägl] 'kotkas'
aigre 'hapu; kibe'
aigu 'terav'
aiguille [äguiij] 'nõel'
aile 'tiib'
ailleurs 'mujal; mujale'
- s'ailleurs 'muide'
aimable 'armastusväärne'
aimant 'magnet; külgetõmbejõud
aimer 'armastama'
- aimer mieux 'eelistama'
aîné 'esimene (laps); vanem; vanim'
- il est mon aîné de trois mois 'ta on minust kolm kuud vanem'
ainsi 'nii; seega'
- pour ainsi dire 'teatud mõttes'
- ainsi que 'nagu ka'
air 'õhk; kliima'
- en plein air 'vabas õhus'
air 'näoilme; välimus'
air 'aaria'
airain 'maak; pronks'
airelle 'mustikas'
aisance 'sundimatus'
- cabinet d'aisances 'klosett'
aise 'rõõm; mõnutunne; rõõmus'
- à l'aise 'mugav; jõukas'
aisé 'sundimatu'
ajouter 'lisama'
ajuster 'kohandama; korda tegema; lepitama'
alarme 'alarm; kohkumine'
alarmer 'äratama; kohutama'
albâtre 'alabaster'
album 'album'
albumine 'valk'
alcali 'leelis'
alcool 'alkohol'
alcoolique 'alkohoolne; joodik'
aléa 'risk; juhus'
alentours 'ümberringi'
- d'alentours 'ümbritsev'
alerte 'reibas, virge; alarm; müra'
- alerte! 'tähelepanu!
alerter 'alarmeerima
algèbre 'algebra'
Alger 'Alžiir'
- l'Alger 'Alžeeria'
aliéné 'vaimuhaige'
aliéner 'müüma'
aliéniste 'psühhiaater'
aliment 'toiduaine; toit'
alimentaire 'toidu-'
alimentation 'toitumine; toiduainete kauplus'
alimenter 'toitma'
alinéa 'taandrida'
alité 'lamav (haige), voodihaige'
allaiter 'imetama'
allée 'allee'
allégation 'tsitaat'
allègre 'lõbus; elav'
allégresse 'rõõm, juubeldamine'
alléguer 'tsiteerima; teesklema'
l'Allemagne 'Saksamaa'
allemand 'saksa'
- l'allemand 'saksa keel'
- Allemand 'sakslane'

Prantsuse keele sõnaloend (A)

abaissante 'õhukeseks rullitud taigen, koogipõhi'
abaissement 'ka: (võrrandi) taandamine'
abaisser 'ka: sadestama'
abajoue 'põsetasku; lottis põsk'
abalourdir 'nüristama, nürimeelseks tegema'
abandon 'ka: sundimatus; loobumisvõidu andmine'
abandonné 'ka: sundimatu; liiderlik'
abandonner 'ka: julgust kaotama; minna laskma'
s’abandonner à 'anduma; lootma jääma; end kellegi hoolde usaldama'
abasourdir 'kurdistama; hämmastama, jahmatama'
abat 'ka: rupskid'
abat 'vihmavaling, paduvihm'
abatage 'ka: armutu mahategemine, materdamine; peapesu, vali noomimine'
abâtardir 'nõrgestama, mannetuks muutma; rikkuma, halvendama'
s’abâtardir 'ka: manduma, väärastuma'
abatis 'kuhi, hunnik; prügi; rupskid, lidemed, tapetud linnu jne sisikond; tapetud looma pead-jalad; raidtõke, langetatud puudest kaitsetõke; barrikaad; metsalank
abat-jour 'ka: laeaken'
abats 'rupskid'
abattage = abatage
abattant 'kinnilangev luuk; klapplaud'
abattée 'kõikumine, rullamine'
abattement 'masendus, norg; roidumus, rammestus'
- abattement à la base 'maksuvaba summa'
- abattement d’âge 'lastele väiksema töötasu maksmine'
- abattement des feux 'autotulede mahasuunamine'
abatteuse 'söelahtimurdmismasin'
abattis = abatis
abattre 'ka: alla tulistama; lammutama; nõrgendama, madaldama; rõhuma, rusuma, masendama; sütt lahti murdma; kaevandama
- abattre de la besogne 'palju ära tegema'
- abattre son jeu 'oma kaarte avama'
- abattre du bois 'palju keegleid maha paiskama'
- abattre des kilomètres 'kilomeetreid neelama'
- abattre la toison 'lambaid pügama'
s’abattre sur 'kellegi, millegi peale sööstma, (äkki) peale langema'
abat-vent 'varikatus'
abbaye [abei]
abcès [apsä]
abecquement 'lindude söötmine'
abeiller 'mesila'
abêtir 'rumalaks tegema'
abiétite 'kuuseokkaekstrakt'
abîme 'ka: põhjatus, lõpmatus; lõpmatu hulk'
abîmé 'pahaks või halvaks läinud; kahjustatud'
abîmer 'kuristikku tõukama, hävitama; rikkuma; purustama; alla kugistama; sisse vajuma (kaevanduses)'
s’abîmer 'purunema; hukkuma; vajuma, süvenema'
abject [abžäkt] nurjatu, kõlvatu, vilets, alatu; hüljatud, põlatud; armetu
abjection 'ka: alatus'
abjurer 'vandega lahti ütlema; loobuma; maha salgama'
ablation 'kasvaja või kehaosa äralõikamine, amputatsioon; kivimite kokkusulamine; liustike sulamine'
able 'isane viidikas'
ablette 'emane viidikas'
abnégation 'ennastsalgavus'
aboi 'haukumine; haugatus'
aboiement 'ka: kisa'
abois 'agoonia'
- aux abois 'meeleheitlikus olukorras; meeleheitele'
abolition 'ka: tundemeele kaotus'
d’abondance 'eksprompt'
abondant (en) 'ka: viljakas (poolest)'
abonder dans le sens de 'kellegagi samal arvamusel olema'
abonné, abonnée 'abonent; (ajalehe jne) tellija'
abonnement 'ka: kuukaart, kuupilet'
abonner 'tellijaks värbama'
s’abonner à 'endale tellima, tellijana registreeruma'
abord 'juurdepääs, ligipääs, sissepääs; juurdepääsutee, maandumiskoht, juurdesõidukoht; saabumine, tulek; käitumine, kohtlemine'
- abords 'lähised, lähim ümbruskond'
- de prime abord 'algusest peale'
- tout d’abord, au premier abord 'esiteks, kõigepealt, eeskätt'
- au premier abord 'algusest peale'
abordable 'juurdepääsetav, ligipääsetav; kättesaadav'
abordage 'abordaaž; kokkupõrge, otsajooksmine; randumine, sildumine'
aborder 'maabuma, randuma; pardama, abordeerima; puudutama, riivama; alustama; ligi astuma, juurde astuma, peatama, kõnetama; kokku põrkama, otsa jooksma; kallale tungima; (küsimust) tõstatama'
s’aborder kohtuma, kokku saama, üksteisele juurde, ligi astuma; käsitsivõitlusse astuma'
abornement 'markeering'
aborner 'piirikivisid panema, markeerima'
abortif 'ka: enneaegne (laps), kidur'
abouchement 'kontakti astumine; kohtumine; nõupidamine, läbirääkimine; kahe närvi ühendus; (torude) suubumine'
aboucher 'hammas hamba vastu seadma; (suuliseks läbirääkimiseks) kokku viima; (torusid) üksteise sisse ühendama'
aboulie 'abuulia, haiguslik tahte- või otsustusvõimetus'
about '(palgi või plangu) ots, palgipäis'
aboutage 'köie sidumine sõlmedega'
abouter '(nüride otstega) ühendama'
aboutir 'ka: lõppema, lõpule, eesmärgile jõudma; otstega kokku puutuma; otstelt piirnema; suubuma; pungi ajama; menukas olema; lahti minema (paise)'
aboutissant 'piirnev, kõrvalolev; kokkupuutuv, lõppev'
- savoir tous les tenants et les aboutissants 'kõiki lähemaid asjaolusid teadma'
aboutissement 'tulemus, edu; paise lahtiminemine; toend'
aboyer 'ka: tänitama; ässitama; ihaldama; metsikult peale käima'
aboyeur 'ka: sapine inimene; heerold; kihutuskõneleja'
abracadabra 'võluvormel; jamps, tühi loba'
abracadabrant 'hämmastav'
abraser 'välja kaapima'
abrasion 'mahakaapimine; väljakaapimine, kaabing'
abrégé 'lühike sisukokkuvõte'
abréger 'lühendama, kokku võtma'
abreuvage 'ka: loomade jootmispaik'
abreuver de '(loomi) jootma; niisutama, kastma, veega immutama; (näiteks solvangutega) üle külvama'
- abreuver de chagrins 'kurvastama panema'
s’abreuver 'ka: jooma; purjutama'
- s’abreuver de 'isu mitte täis saama; mõnulema, nautima'
abreuvoir 'loomade ujutamiskoht; loomade jootmiskoht; joogikauss'
abréviation 'ka: taandamine (matemaatikas)'
abri 'ka: varjend; punker; kapsel'
abribus [abribüs] 'autobusside ootepaviljon'
abriter 'varjama, peavarju andma, kaitsma; varjule viima'
abrivent 'varikatus; vahiputka'
abrouti 'paljaks näritud'
abruti 'tönts, nürimeelne, juhm; jõhkard'
abrutir 'nüristama, juhmistama; jõhkraks muutma; ära hirmutama'
abrutissant 'ka: vaimu suretav'
absence 'ka: hajameelsus'
absentéisme 'ka: sundpuhkus'
absenter 'eemaldama'
(s’)absenter 'eemalduma, lahkuma; ära sõitma; vehkat tegema; maha vehkima
abside 'apsiid (juurdeehitus kirikul); koor'
absidiole 'põiklööv, ristlööv'
absinthe 'ka: kibestumus'
absorbant 'ka: täielikult hõivav, närvesööv'
absorber 'ka: hõivama'
absoute 'leinatalitus'
abstème 'karske; karsklane'
abstenant 'hääletamata jättev'
(s’)abstenir de 'hoiduma, keelduma; end tagasi hoidma
abstention 'ka: (valimistest) mitteosavõtmine
abstentionniste 'ka: (valimistest) keelduja, mitteosavõtja
abstergent 'puhastav'
absterger '(haava) loputama'
abstinence 'ka: paastumine'
abstinent 'ka: mõõdukas
abstraire 'abstraheerima'
abus 'ka: eksitus'
s’abuser 'eksima'
abuseur, abuseuse 'petis; petislik'
abusif 'ka: liigne, ülemäärane'
abuter 'liitma, ühendama; (ametikohta) taotlema'
abysse 'veealune kuristik või süvend'
abyssin 'abessiinia'
abyssinien 'abessiinia keel'
A.C. (anciens combattants) 'sõjaveteranid'
acabit 'omadus, liik'
académicien libre 'akadeemia korrespondentliige'
acagnarder 'logelema õppima või õpetama'
s’acagnarder 'laisklema'
acajou 'mahagoni'
acanthe 'karusõrg; akantuseleht'
acariâtre 'tõrges, kiusakas, riiakas, pahur'
accablant 'rusuv, masendav; koormav, ränk; tüütav'
accablement 'ka: roidumus, suur väsimus; ülekoormatus'
accabler 'rusuma, rõhuma, masendama; raskeks muutma, üle koormama; üle puistama; võitu saama'
accalmie 'tuulevaikus; soikumine, seisak, stagnatsioon; rahulik aeg; lahingute vaheaeg; lõtvumine'
accaparement 'kokkuost; liigkasuvõtlik ülesostmine; anastus; haare'
accaparer 'ka: endale kiskuma või haarama'
accéder 'juurdepääsu omama; liikmeks astuma; nõustuma'
accélérateur 'gaasipedaal'
accélérée 'kiirpost'
acceptation 'vastuvõtmine; aktsept'
acception 'erapoolikus; sõna tähendus'
accès [aksä] 'ka: puhang, hoog'
accession 'liikmeks astumine; nõusolek, heakskiit'
accessit [aksässit] 'austav äramainimine (koolis)'
accessoiriste 'rekvisiitor'
accident 'ka: mootoririke; rike; kõrgendus- või madaldusmärk noodikirjas'
accidents du terrain 'maastiku ebatasadused või künklikkus'
accidenté 'ebatasane, künklik; konarlik (stiil); sündmusterikas (elu); õnnetuses kannatanu'
acclimatement 'kliimaga harjunud olek'
s'acclimatiser 'ka: suhteid looma'
accointance 'lähedased suhted, intiimsuhted'
s'accointer avec 'suhteid looma'
accolade 'sülelus, embus; vennalik suudlus; suudlus (auhinna kätteandmisel, kohtamisel); rüütliks löömine; loogelised sulud'
- donner l’accolade 'rüütliks lööma'
accolage 'sidumine (aianduses)'
accoler 'sülelema, embama; ühendama, kokku liitma, klammerdama; külge siduma; lähendama'
s’accoler 'ka: ümber põimuma või keerduma (viinamarjad)'
accolure 'side või sidumine (aianduses)'
accommodant 'järeleandlik, vastutulelik'
accommodement 'ka: sobitus, sobing; kokkulepe, kompromiss; hüvitus; leping'
accommoder 'ka: sobitama, lepitama; (toitu) valmistama; korda seadma
accompagnage 'siidiniitide reaharvendaja'
accompli 'ka: täielik, täiuslik'
accomplir 'ka: (lubadust) pidama'
s'accomplir 'ka: täiustuma'
accord 'ka: ühildumine; (raadio) häälestus'
accordage '(pilli) häälestamine'
accordailles 'kihlus'
accordé 'peigmees, kihlatu'
accordée 'pruut, kihlatu
accorder 'ka: armulikult andma, annetama, lubama; häälde seadma; lepitama; möönma; üles tunnistama; määrama, lubama; võimaldama, lubama; loovutama; kihlama'
accordeur, accordeuse 'häälestaja'
accordoir 'häälestanisinstrument'
accore 'järsk'
accorer 'toestama'
accort 'viisakas; paindlik; oskuslik'
accostable 'lahke, sõbralik'
accostage 'randumine'
accoster 'juurde astuma, kõnetama; randuma, laeva randa juhtima'
accot 'tugi'
accotement 'teeäär; jalakäijate või jalgratturite teeosa'
accoter 'toetama; külje peal olema (laev)'
accotoir 'külgtugi'
accouchée 'sünnitaja'
accouchement 'sünnitus; tekkimine'
accoucher 'sünnitama; sünnitusabi andma'
(s’)accouder 'küünarnukkidele toetuma'
accoudoir 'tugitooli käetugi'
accouple
accouplement réactif 'tagasiside'
accouplement universel 'universaalliigend'
accoutrement 'veider või naeruväärne rõivastus'
accoutrer 'üles mukkima'
accouvage 'haudejaam'
accouver 'hauduma'
s’accréditer 'usaldust võitma'
accroc [akro] 'rebend, käristusauk; katkine koht; plekk; takistus, tõkestus, raskus'
accrochage 'ka: laadimisplats kaevanduses; kokkupõrge; tüli, vaidlus; võitlus, sõjaline kokkupõrge; otsasõit'
accroche 'haak; raskus'
accrocher 'külge haakima või riputama; autoga riivama; otsa sõitma; kinni haarama; takistama'
s'accrocher 'rippuma jääma; klammerduma'
- se l'accrocher 'vööd koomale tõmbama'
accrocheur 'petis; pärandi väljapetja; spekulant'
faire accroire 'ette luiskama; olematus asjas või vales veenda püüdma'
- en faire accroire 'luiskama'
- s’en faire accroire 'endast heal arvamusel olema
accroissement 'ka: mäkketõus
accroît 'taimede paljunemine, juurdekasv'
s'accroupetonner = s'accroupir'
accroupi 'kükitav'
s'sccroupir 'maha kükitama; alla suruma'
accru 'ka: juurevõrse'
accrue 'metsa juurdekasv'
accueil [aköi] vastuvõtt
accueilant 'külalislahke, lahke, sõbralik'
accul 'ummik, kitsaskoht; abajas; kott, ümberpiiramine'
acculement 'tagant üleulatumine (raskelt koormatud vagunil)'
acculer 'nurka ajama, kitsikusse ajama'
s’acculer 'seljaga toetuma'
accusateur 'ka: kaebaja'
accusé 'ka: tuntav, äratuntav; rõhutatud; teravalt esiletungiv, markantne (näojoon)'
accusé de réception 'kättesaamisteade, kviitung'
accuser 'ka: kinnitama, avaldama, teatama; alla kriipsutama, esile tõstma, rõhutama
acérage
acéré 'terav, lõikav; solvav'
acescence 'hapnemise juuretis
acescent 'hapnev'
acétol 'puhastatud äädikas'
achalandage 'tarbijaskond, ostjaskond; klientide värbamine'
achalandé 'hästiminev (äri); nõutud, otsitud (kaup)'
acharné 'raevukas, äge; kirglik, visa'
acharnement 'raev; verejanu; kibestumus; visa kiindumus'
acharner 'vihale ässitama; kibestuma panema'
s’acharner 'kirglikult harrastama, tulise innuga tegelema; ägedalt ning püsivalt ründama'
achat à tempérament 'järelmaksuga ost'
acheminement 'edasiliikumine; teelesaatmine; suunamine; tee etterajamine; ettevalmistus; kaasaaitamine'
acheminer 'teele saatma; suunama; liikuma panema; kaasa aitama, edendama'
achet, achète 'kilk'
acheter [ašte] 'ka: ära ostma, pistima; pilkama, narritama'
- acheter au comptant 'kohe makstes või sularaha eest ostma'
achoppement 'takistus, komistus'
achopper 'ka: nurjuma'
s'achopper 'ka: nurjuma'
aciculaire 'okkakujuline'
aciculé 'peente triipudega (loom)'
acide 'ka: teravus'
acidule 'hapukas'
acidulé 'hapukas; terav (ütlus)'
acidulés 'drops'
aciduler 'hapendama'
acolyte 'alamvaimulik katoliku kirikus; abiline, käsiline'
acompte [akont] 'ositimaks, ajatimaks; sissemaks, esimene osamaks; avanss'
aconit [akonit]] 'käoking'

Sa (korea keeles)

사 (sa) ja tema tähendused

사 四 neli; 사분의 일 [sa bun-ui il] üks neljandik; veerand, neljakordne hulk

사 士 (사람 [sa-ram]) ametnik, kordnik, härrasmees, isik

사 寺 tempel; pühamu

사 巳 (십이지의 [sap-mi-dži-ui]) Mao Märk (mütoloogias) [Madu]; (방향) Mao Suund (mütoloogias)

I (korea keeles)

i (ㅣ) on täht, häälik ja silp korea keeles.

Silbi i (이) kirjutatamiseks kasutatakse tühihäälikut ㅇ ja tähte ㅣ.

Korea keeles väljendatakse i-tähega erinevaid sõnu ja nende tähenduste eristamiseks kasutatakse hanja 't [handža].

Korea kasutus ilma hanjata:

이 'isik; inimene; keegi';
이 'hammas ; kihv'
이 'perekonna nimi Lee, Le'

sõna, milles silp i [이] on ainus silp sõnas ja ta viiakse hanja vormi järgmiste tähemärkidega: 二 ja 貳 - 'kaks; teine'

Mõned näited silbi i kasutamisest ja tema hanja-transkriptsioonist:

sõnad, milles silp i (이) on hanja-kujul 釐: [돈의 단위 don-ik dan-wi] ' ri, üks kümnendik jun 'ist'

sõnad, milles silp i (이) on hanja-kujul 利: [이득 i-dõk] 'kasum; kasu saama'

sõnad, milles silp i (이) on hanja-kujul 里: [거리 geo-ri] ' ri, korea pikkusühik (400 meetrit); ri, korea väikseim haldusüksus; küla'

sõnad, milles silp i (이) on hanja-kujul 浬: 'meremiil; sõlm; keerdsõlm, raskus; pahk, oks, oksakoht'

sõnad, milles silp i (이) on hanja-kujul 理: [도리 do-ri] 'põhjus'; [진리 džin-ri] 'tõde'; [공정 gong-džeong] 'õiglus'