Aas

Allikas: Vikisõnastik
Jump to navigation Jump to search
vaata ka: aas, AAS


Saksa[redigeeri]

Nimisõna

Aas [aːs]

(fail)

kesksoost

Ronkkondor sööb raibet.
  1. raibe. Suurema looma roiskuv korjus.
    Hinter dem Busch fanden wir ein stark verwestes Aas. – Põõsa tagant leidsime väga roiskunud raipe.
    Die Aase verbreiteten bereits einen widerlichen Gestank. – Raiped levitasid juba vastikut haisu.
    Sünonüüm:
  2. raibe. Lõpnud looma roiskuv liha.
    Der Tyrannosaurus Rex ernährte sich vielleicht von Aas. – Tyrannosaurus rex toitus võib-olla raipest.
    Sünonüümid:
  3. vananenud: sööt. Loomade ligimeelitamiseks väljapandav liha.
    Das Aas ist ausgelegt. – Sööt on välja pandud.
    Sünonüümid:
  4. kõnekeeles halvustavalt (mõnikord haletseva või tunnustava varjundiga), ka sõimusõnana: lurjus, kaabakas, siga, elajas, alatu, jätis, kõlvatu, lontrus, nadikael, nurjatu, närakas, näru, närukael, pätt, tõbras. Kuri, alatu ja kaval inimene.
    Das Aas hat mich reingelegt. – See lurjus tõmbas mul naha üle kõrvade.
    Stirb, du Aas! – Sure, lurjus!
    Sünonüümid:
  5. kõnekeeles halvustavalt, ka sõimusõnana: elajas. Tõrges koduloom.
    Ich wollte das Pferd füttern und da hat mich das Aas in die Hand gebissen. – Ma tahtsin hobust sööta ja see elajas hammustas mul kätt.
    Sünonüüm:

Vormid[redigeeri]

  • ainsuse omastav: Aases
  • mitmus: Aase [ˈaːzə]
    (fail)
    (korjuse kohta), Äser
    (fail)
    (elusa olendi kohta)
  • mitmuse daativ: Aasen (korjuse kohta), Äsern (elusa olendi kohta)

Tuletised[redigeeri]

Liitsõnad[redigeeri]

Fraasid[redigeeri]

Päritolu[redigeeri]

Varauusülemsaksa sõnas as ('loomasööt; raibe') langevad kokku kaks varasemat sõna, mille algne tähendus on 'toit; kiskjate sööt' ning mis on suguluses sõnaga essen ('sööma').
Üks on keskülemsaksa ās ('koerte ja kiskjate sööt'; 11. sajand; kognaadid keskalamsaksa ās, keskhollandi aes, hollandi aas, vanainglise ǣs; indoeuroopa *ēdsom või *ēdtom) pärineb, nagu ka ladina esca (ēsca; roog; sööt; meelitussööt'; indoeuroopa *ēdskā) saksa sõnas sisalduvas indoeuroopa juure *ed- ('sööma') pikaastmelisest variandist.
Teine on keskülemsaksa āt ja vanaülemsaksa āz̡ , āʒ (8. sajand; 'toit, roog; sööt'; kognaadid vanasaksi, keskalamsaksa āt, keskhollandi aet, vanainglise ǣt, vanapõhja āt 'toit, roog; sööt'; vrd saksa äsen), mis pärineb indoeuroopa tüvest *ēdo-, mis esineb ka vanaslaavi sõnas obědъ ('söömaaeg; hommikusöök') ja vene sõnas обед ('lõunasöök').
Sõimusõnana juba 12. sajandil.

Vaata ka[redigeeri]

Perekonnanimi[redigeeri]

Aas [aːs] meessoost või naissoost

  1. Aas. Kasutatakse perekonnanimena (levinud Erlangenis).

Vormid[redigeeri]

Nimisõnavorm[redigeeri]

Aas [aˈʔas]

ainsuse omastav sõnast Aa ('kaka')