vetus
Ladina
[muuda]Omadussõna
[muuda]vetus [ˈwɛ.t̪ʊs]
Käänamine
[muuda]Ühise lõpuga kolmanda käändkonna omadussõna.
| Kääne | Ainsus | Mitmus | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Meessugu | Naissugu | Kesksugu | Meessugu | Naissugu | Kesksugu | |
| Nominatiiv | vetus | vetus | vetus | veteres | veteres | vetera |
| Genitiiv | veteris | veteris | veteris | veterum | veterum | veterum |
| Daativ | veteri | veteri | veteri | veteribus | veteribus | veteribus |
| Akusatiiv | veterem | veterem | vetus | veteres | veteres | vetera |
| Ablatiiv | vetere | vetere | vetere | veteribus | veteribus | veteribus |
| Vokatiiv | vetus | vetus | vetus | veteres | veteres | vetera |
Võrded
[muuda]- keskvõrre: vetustior
- ülivõrre: vetustissimus või veterrimus