vetus

Ladina

Omadussõna

vetus [ˈwɛ.t̪ʊs]

1. vana, vanaaegne

Käänamine

Ühise lõpuga kolmanda käändkonna omadussõna.

Kääne	Ainsus			Mitmus
	Meessugu	Naissugu	Kesksugu	Meessugu	Naissugu	Kesksugu
Nominatiiv	vetus	vetus	vetus	veteres	veteres	vetera
Genitiiv	veteris	veteris	veteris	veterum	veterum	veterum
Daativ	veteri	veteri	veteri	veteribus	veteribus	veteribus
Akusatiiv	veterem	veterem	vetus	veteres	veteres	vetera
Ablatiiv	vetere	vetere	vetere	veteribus	veteribus	veteribus
Vokatiiv	vetus	vetus	vetus	veteres	veteres	vetera

Võrded

• keskvõrre: vetustior
• ülivõrre: vetustissimus või veterrimus

Tuletised

• vetera
• veteramentarius
• veteranus
• veteres
• veteresco
• veternus
• vetero
• vetulus
• vetustus

Fraasid

• Vetus Latina
• Vetus Testamentum