mõisnik
Eesti
[muuda]Nimisõna
[muuda]mõisnik
- Mõisa valdaja (omanik või rentnik).
- Sünonüüm:
- Tõlked:
- udmurdi: барин
Käänamine
[muuda]| Kääne | Ainsus | Mitmus |
|---|---|---|
| Nimetav | mõisnik | mõisnikud |
| Omastav | mõisniku | mõisnike, mõisnikkude |
| Osastav | mõisnikku | mõisnikke, mõisnikkusid |
| Sisseütlev | mõisnikku, mõisnikusse | mõisnikesse, mõisnikkudesse |
| Seesütlev | mõisnikus | mõisnikes, mõisnikkudes |
| Seestütlev | mõisnikust | mõisnikest, mõisnikkudest |
| Alaleütlev | mõisnikule | mõisnikele, mõisnikkudele |
| Alalütlev | mõisnikul | mõisnikel, mõisnikkudel |
| Alaltütlev | mõisnikult | mõisnikelt, mõisnikkudelt |
| Saav | mõisnikuks | mõisnikeks, mõisnikkudeks |
| Rajav | mõisnikuni | mõisnikeni, mõisnikkudeni |
| Olev | mõisnikuna | mõisnikena, mõisnikkudena |
| Kaasaütlev | mõisnikuga | mõisnikega, mõisnikkudega |
| Ilmaütlev | mõisnikuta | mõisniketa, mõisnikkudeta |