hest

vaata ka: HEST, heşt

Alamsaksa

Tegusõna vorm

hest

oleviku ainsuse 2. pööre sõnast hebben ('omama').

Välislingid

• deutsch-plattdeutsch.de

Inglise

Nimisõna

hest [ˈhɛst]

1. vananenud: käsk

Vormid

• Mitmus: hests

Tuletis

• behest

Päritolu

Vanainglise hǣs, keskinglise hes, hest, heste.

Vanainglise sõna on suguluses sõnaga hātan 'käskima, paluma, kutsuma'.

Keskinglise sõna on tekkinud sõna hes teisendina.

Sõna esineb Shakespeare'il.

Vaata ka

• HEST

Islandi

Nimisõna vorm

hest

ainsuse sihitav sõnast hestur 'hobune.

1. hobust

Norra

Nimisõna

hest meessoost

1. hobune. Loom Equus caballus.
2. hobune. Nelja jalaga piklik polsterdatud võimlemisriist hüppamiseks ja hooglemiseks.

Vormid

• Mitmus: hester
• Ainsuse määratud vorm: hesten
• Mitmuse määratud vorm: hestene

Liitsõnad

• dølehest
• fjordhest
• fullblodshest
• hestekraft
• hestemøkk

Päritolu

Vanapõhja sõnast hestr 'hobune'.

Vaata ka

• gamp
• traver

Omadussõna vorm

hest

kesksoo vorm sõnast hes 'kähe'

Määrsõna

hest

1. kähedalt

Päritolu

Omadussõnast hes 'kähe'.

Rootsi

Omadussõna vorm

hest

kesksoo vorm sõnast hes 'kähe'

Määrsõna

hest

1. kähedalt

Päritolu

Omadussõnast hes 'kähe'.

Taani

Nimisõna

hest ühissoost

1. hobune. Loom Equus caballus.

Vormid

• Mitmus: heste
• Ainsuse määratud vorm: hesten
• Mitmuse määratud vorm: hestene

Fraasid

• arbejde som en hest

Vaata ka

• føl
• krikke
• øg
• pruhhest