Waldmeister

Saksa

Nimisõna

Waldmeister [ˈvaltˌmaɪ̯stɐ] *

(fail)

meessoost

1. lõhnav madar, lõhnav varjulill

   Sünonüümid:

   • Maikraut
   • Wohlriechendes Labkraut

   Tõlked:

   • islandi: anganmaðra, ilmmaðra

2. varjulill

Liitsõnad

• Waldmeisteraroma
• Waldmeisterbowle
• Waldmeistergelee
• Waldmeisterlikör
• Waldmeistersirup

Päritolu

Sõnadest Wald 'mets' ja Meister 'meister'; 'metsameister'.

Sõna on teada 15. sajandist.

Keskülemsaksa waltmeister, keskalamsaksa woltmester, uusalamsaksa woudmeester.

Esimene komponent on motiveeritud taime kasvukohaga. Teise komponendi motiiv on ebaselge.

Nimetust on tõlgendatud 'metsa meistrina'. See võib tähendada metsa esimest või tähtsaimat taime või siis 'meisterliku ravitoimega metsataime. Sarnase tähendusega on taime serbiakeelne rahvapärane nimetus првенац, prantsuskeelne nimetus reine des bois 'metsade kuninganna' (vrd reine des prés 'aasade kuninganna, harilik angervaks') ja ladina nimetus matrisylva, matrisilva 'metsaema'.

On oletatud, et tegu on moonutusega sõnast Wald-Möschen, Wald-Mösch või Wald-Meiserich. Esimeste teine komponent Mösch või Möschen on alamsaksakeelne vähendustuletis sõnast mos (moos, moss) 'sammal' või pärineb hilisladina sõnast muscus 'muskus', nagu ka prantsuse muguet 'maikelluke'; vanaprantsuse muguete, nois muquete 'muskaatpähkel', provansi sõnast musc 'muskus'); petit muguet 'lõhnav madar'). Nimetus võib pärineda ka sõnast Waldmeier, kus Meier tähendab 'varjulill' ning on sõna Miere (teada 15. sajandist, myer) variant. Sellisel juhul on see ümber tõlgendatud 'meistriks'.

On oletatud viidet 13. sajandi Lõuna-Prantsusmaa arstile Walter Agilonile (keskladina *herba Walteri Magistri). Saksa keeles võidi teda nimetada Waltermeister. 13. sajandist on teada taime keskinglise nimetus herbe wauter ja keskladina nimetus herba Walteri.

Laenud

• inglise: waldmeister