Arutelu:mõis

Kas võiks ehk tuletistena loetletud olla need sõnad, mille tuletisaluseks antud sõna on? Ehk siis mõisnikkond tuletisalusega mõisnik ja vist ka mõisastamine oleksid kusalgi mujal. Pikne 23. märts 2010, kell 20:16 (EET)

kõlab mõistlikult. ma eelistaks muide ka seda kui kõik need tuletiste ja liitsõnade loendid vormistataks kuidagi kompaktsemalt, mitte pika ülevalt-alla joruna. --Ker 23. märts 2010, kell 20:59 (EET)

Ma olen seni ka nii teinud. Aga nüüd mulle hakkas tunduma, et mitme tuletusliitega sõnu võiks vaadelda tuletistena ilma liideteta sõnast.

Mina neid kompaktselt vormistada ei oska. Andres 24. märts 2010, kell 01:35 (EET)

nt ühel real? mõisahoone, mõisahärra, mõisahäärber, ... --Ker 24. märts 2010, kell 03:48 (EET)

Jah, nii võib küll. Andres 24. märts 2010, kell 04:01 (EET)

Ma olen kompaktsust silmas pidades näiteks siin loendi <div style="-moz-column-count:4"></div> märgendite vahele pannud. Ehk on nii loetavus parem, kui lihtsalt ühele reale kirjutades? Sel ainult see pisike puudus, et IE-omade jaoks ei muuda ta midagi. Pikne 24. märts 2010, kell 23:24 (EET)

näeb parem välja küll, ja oli mulle uudiseks. Paraku paistab nii, et erinevates uuemates brauserites on analoogne stiilielement eksperimentaalselt realiseeritud, aga igaüks kasutab erinevat nime. Mõneski on hoopis realiseerimata. --Ker 24. märts 2010, kell 23:56 (EET)

Üks tülikavõitu viis kompaktsust saavutada on selline:

 {| 
 | 
 * [[mõisakohus]]
 * [[mõisakompleks]]
 | 
 * [[mõisakool]]
 * [[mõisakoormis]]
 | 
 * [[mõisakool]]
 * [[mõisakoormis]]
 |}

mõisakohus mõisakompleks

mõisakool mõisakoormis

mõisakool mõisakoormis

Mina eelistaksin ühte ritta kirjutamist. Tulbad võtavad silme eest kirjuks ja nõuavad märke, mis ei jää meelde ja mida on raske sisse lüüa. Pealegi ei saavuta nende abil kompaktsust, ja tähestikuline järjekord on segi paisatud. Andres 25. märts 2010, kell 00:25 (EET)

miks ta peaks segi paisatud olema? Ühes tulbas esitatuna on need artikliosad minule jällegi vihastamiseni häirivad: ülevaatlikkus puudub ja huvipakkuvate osade leidmine artiklist hulga tülikam. Aga nagu me siin vist veendusime, ei ole praegu kuigi mugavat võimalust (minusugust) lõpuni rahuldavat tulemust saavutada. Pikne näitas lahendust, mis teeks minu silmad õnnelikumaks, aga see nõuab htmli või mallide kasutamist ja ei tööta tänapäevastes brauserites (muide, Pikne, jätkusuutlikum on kirjutada <div style="-moz-column-count:4; column-count: 4;">...</div>, tulevikubrauserid kohustatakse seda tagumist stiilielementi toetama).

See, et sa (Andres) aastatepikkuse tegevuse järel süntaksit ei suuda omandada, on mulle keeruline mõista, ära pane pahaks. Saab ju kasvõi näidisartiklite põhjal uusi luua. Aga noh, ega ma siin nõudmisi ei esita, kõigest isiklikke eelistusi. Pole lootagi, et keegi käsitöö korras väga palju selliseid artikleid suudaks produtseerida, kus kõnealused alajaotused põhjalikult olemas on. --Ker 25. märts 2010, kell 04:42 (EET)

Sa pakkusid enne ühes reas kirjutamist. Minu meelest on see nii kompaktsuse kui ka lihtsuse poolest parem kui mitmes tulbas kirjutamine. Samuti on see kompaktsem ja ka lihtsam kui ühes tulbas kirjutamine. Kui loetelu on lühike, siis on minu meelest parem teha tulbas.

Kui on tegemist pika mitmetulbalise loeteluga, siis tähestiku järjekord hüppab järsult alt üles, sõites ekraanivaatest välja. Fraas võib katkeda poole pealt.

Süntaks kulub pähe, kui seda pikka aega tarvitada. Igatahes on kaldkriipsud ja suurem-väiksem-märgid sellised, mille sisestamisel tekib sageli vigu. Hakata otsima eeskuju mujalt (ei tea ju kohe, kust) on tülikas (saab muidugi mallid oma lehele kopeerida, aga igal juhul nõuab see töö pooleli jätmist või mitmes aknas töötamist), see eeldab väga suurt tahtmist ja veendumust, et seda tingimata tarvis on.

Asi ei ole ainult minus. Kui me tahame kaastöölisi juurde saada (ja kõik kirjutajad ei ole programmeerijad), tuleb artikli koostamine muuta võimalikult lihtsaks. Näiteks võiks koostada mitte malli, vaid leheküljetooriku, mis tuleb täita. Ka lihtne, elementaarsete vahenditega käsitsi tehtav vormistus on minu meelest eelistatav. Võimalik on ka see, et vajaduse korral muudetakse tehtud tööd. Andres 25. märts 2010, kell 08:48 (EET)

Ma eelistaksin praegusele lahendusele sellist, kus tuletised on ühes tulbas ja liitsõnad ühes reas. Tuletiste puhul on praegu sama hea, nagu tähestikujärjekorda polekski. Andres 25. märts 2010, kell 08:52 (EET)

Pean siiski ütlema, et praegune tulpade süntaks ei ole liiga keeruline. See ei tohiks ka kedagi segada, sest seda on lihtne vajaduse korral tagantjärele lisada. Andres 25. märts 2010, kell 08:56 (EET)

Ja praegusel ei ole eriti häda midagi. Rääkisin ainult isiklikust eelistusest. Andres 25. märts 2010, kell 09:38 (EET)

Veerge tuleb ülalt alla lugeda. Kuigi jah, kui veerud jäävad kaherealised, võiks ka ilma läbi ajada. Ühes reas on muidugi veelgi kompaktsem, aga vahepealse variandi ehk mitme veeru korral on mu meelest tulemus paremini loetav – sõnu on kergem leida üksteise alt tähestikulise järjekorra alusel. Kuidas hüppab? Sassi ei tohiks midagi minna.

Kui taotleda nii kompaktsust (viisakas väljanägemine) kui head loetavust, siis n-ö elementaarsete vahenditega vormistus ei saa mu meelest esimene eelistus olla. Näiteks veerus loetletud ainsuse nimetav, ainsuse omastav poleks pooltki nii ülevaatlik kui antud tabelimall. Rääkimata kümnetest tegusõnavormidest, mille saaks vormistada nii vormistada. Ja oleks hea, kui tõlked saaks märkida tähenduseti tabelitesse nagu inglise vikis, sest tähenduse taha tulba tegemine on paljude tõlgete korral väga ebakompaktne ja karguga süntaksi tõttu ei anna sinna veerge ka eriti teha. Minu nägemus.

Kui kaastööline juba hariliku vikivormisuse enesele selgeks teeb, siis sama teeb ta ka eeskujuks olevates artiklites olevate mallide kasutamise ja HTML-i juppidega, kui ta soovib ilusat tulemust saada – näiteks nagu mina, kes ma kah kaugeltki programmija pole. Kergesti leitav toorik-juhend koos mallide või millega iganes oleks tõesti tänuväärt. Tuleb tunnistada, et esimese pikema märksõnaartikli kirjutamine paljude välja otsitud näidete varal oli üpris vaevaline. Pikne 25. märts 2010, kell 19:29 (EET)

Tulbad-mall on väga loogiline ja lihtne (tuleb teada ainult mallide üldist süntaksit), nii et sellega erilist probleeme ei ole. Kas on parem lugeda tulpi või ühes reas olevat loetelu, selle kohta on nähtavasti erinevaid arvamusi. Mina igatahes eelistan ühes reas esitust, sest tärnid teevad silme eest kirjuks ja tähestikujärjekord on raskesti jälgitav. Kui tulbad on pikad, siis on raske järge pidada. Pigem hakkad lugema ridade kaupa, ja see polegi iseenesest arusaadav, et mööda tulpi tuleb lugema hakata.

Tabeliga saab tõesti ülevaatlikuma käänete esituse, aga mina neid tabeleid tegema ei hakka, vähemalt niipea mitte (kui teised teevad, siis väga tore; võib ju ka tööjaotus olla). Sellepärast ma oletan, et on palju teisi ka, kes ei hakka. See võib olla barjääriks Vikisõnastikku tulemisel: kõik tundub lootusetult keeruline. Mis puutub tulemuse ilusse, siis on kindlasti arvamused erinevad. Tegusõnavorme on muidugi ilma tabelita lootuseta teha.

Mina ei poolda tõlgete eraldi tabeliks tegemist (ja veel varjamist!). Tõlked on sõnaraamatu üks tähtsamaid osi, ja nad peaksid olema tähendusega sama tihedalt seotud nagu sünonüümid (võib-olla ka antonüümid) ja tekstinäited. Inglise vikisõnaraamatu kontseptsiooni järgi on sõnaraamat eelkõige seletav ja tõlkevasted on ainult friikidele. Meie jaoks on sõnaraamat eelkõige tõlkesõnaraamat. Andres 25. märts 2010, kell 21:07 (EET)

Noh, veerus on ilma tervele sõnale otsa vaatamata näha, kuidas tüvi jäjest muutub – algusega mõisak moodustavad samamustrilise ploki, nende all moodustub plokk sõnadest algusega mõisamaj jne... kui niipidi vaadata. Mina vaatan nii, kui ma kindlat sõna otsin. Ühe või kahe realised veerud on jah kahtalsed, aga muidu – ajaleheveergude ridu meil ei tule ju pähe vasakult paremale lugeda? Küllap ilu vaataja silmades on, aga pole välistatud et mõnel juhul on siiski võimalik millegi ligilähedaselt konsensuslikult ilusga välja tulla, selle asemel, et nentida tõika ja mitte nii ilusti tegemist jätkata (mitte et mul praegu mingi siht oleks).

Minu meelest tihedalt peab olema tähendusega (seletusega) seotud ainult näide. Sünonüümide osas ma pole veel kindel, kuidas neid kõige parem märkida oleks, arvestades et erinevatel tähendustel võivad erinevad sünonüümid olla ning teisalt võivad erinevate tähenduste sünonüümid samad olla ja siis pruugiks korrata. Võõrkeelsete sõnade puhul on jah sõnastik ennekõike tõlkefunktsiooniga, aga eestikeelse sõna juurest võin ma ju palju muud leida, ilma et mind seejuures tõlked üldse huvitaks. Ma arvan, et tõlked on inglise vikis kompaktsuse pärast peidetud (mingid pikad loetelud olid veel kuskil peidetud, ei mäleta mis täpselt), mitte selle pärast, et neid normaalsete inimeste eest varjata. Pikne 25. märts 2010, kell 21:52 (EET)

Need veerud mind nii väga ei häiri, et ma hakkaksin vaidlema. Tähestikujärjekord ei ole eriti tähtis. Minu pärast otsustagu teised. Hea muidugi oleks, kui kogutaks võimalikult palju arvamusi.

Aga tõlgete pärast ma kavatsen küll võidelda. Sünonüümid peaksid minu meelest kindlasti tähenduse juures olema, isegi kui nad korduvad. Kui me võtame täpsed sünonüümid, siis vaevalt meil neid üldse nii palju on, et nad häirima hakkavad. Loodan, et tõlgete jaoks leitakse mingi tehniline lahendus, mis kõiki rahuldab. Jään selle juurde, et nad peaksid kohe tähenduse juures olema. Näiteks saab ehk anda kasutajale võimaluse tõlked peita (mitte võimaluse tõlkeid näidata).

Kompaktsuse pärast peidetakse ju need asjad, mida peetakse vähetähtsateks. Peale peitmise on nad põhiteksti juurest pagendatud. Andres 26. märts 2010, kell 09:13 (EET)

Ma ei tea, miks, aga minu vaist paneb mind lugema ridade, mitte veergude kaupa. Andres 26. märts 2010, kell 09:14 (EET)

VSL

• VSL, mõis