Arutelu:Beaucoup

Hääldus sõna järele(?)

Kas hääldus ei võiks olla kohe sõna järel, mitte eraldi lõigus? Minu arust oleks sedasi palju lihtsam lugeda artiklit + saab kohe näha kuidas sõna hääldatakse ja väike pluss ka sellest et üks lõik vähem artiklis, mis teeks pikki artikleid ka väheke lühemaks --TarmoK 20:06, 29 May 2005 (UTC)

Jah, ma arvan ka, et võiks olla sõna järel ka, aga vajadust eraldi lõigu järele see ära ei kaota. --Ker 10:56, 30 May 2005 (UTC)

Võiks keegi mulle asjatundmatule selgitada mille jaoks on vajalik teha häälduse (kahe sõna) jaoks omaette lõik? --TarmoK 14:00, 30 May 2005 (UTC)

Regionaalsed ja ajaloolised erinevused häälduses, erinevad transkriptsioonid häälduse märkimiseks, selgitavad kommentaarid... Ühesõnaga -- vajadus ilmutab ennast ise niipea kui ta tekib. Alati muidugi pole vaja.

On ka rida selliseid keeli, mille puhul häälduse märkimine sõna järel tundub kohatu. Näiteks eesti keel... --Ker 14:16, 30 May 2005 (UTC)

Sedasi olen minagi siin mõelnud ... sedasi oleks minu arust parem lähenemine panna see hääldus sõna järele (siis kui vaja, eesti keele puhul siis mitte) ja kui on neid regionaalseid, ajaloolisi jne hääldus "jutte" siis teha omaette alalõik "Hääldusele". (arvan et selliseid sõnu on ehk 5-10% kui niigi palju on(?))

Sõnastada täpsemalt ja panna reeglitesse? --TarmoK 14:55, 30 May 2005 (UTC)

üldiselt on nii: mida vähem reegleid, seda parem. Tavana võiks ju kuhugi üles märkida. --Ker 15:20, 30 May 2005 (UTC)

Arvan, et reeglid peaksid pigem kajastama väljakujunenud praktikat. Tuleb oodata. Võib-olla viib asja edasi ka tulevane Vikisõnaraamatu tarkvara. Andres 15:26, 30 May 2005 (UTC)

meeldiks mullegi kui ei oleks reegleid, arvatavasti parem sõna oleks "juhtnöörid", kuid olen arvamusel et meil peaksid olema mingid kokkuleppe kuidas siin neid artikleid vormistada, sest muidu on peagi pudru ja kapsad ja hiljem seda korda saada on palju suurem vaev ja teisalt aitavad sellised juhtnöörid uut liitujat.

liigsed reeglid, ebaõnnestunud reeglid peletavad kasutaja eemale. Selles olen ma täiesti veendunud. Uus kasutaja tahab, nagu sa ütlesid, juhtnööre, mitte ettekirjutust. Mis ühtedele näib kokkulepe, paistab teistele võimu näitamisena... --Ker 18:08, 31 May 2005 (UTC)

Muudame siis alustuseks eslehe teksti ümber "Enne omapoolsete lisanduste ja paranduste tegemist tutvuge palun Vikisõnaraamatu reeglitega."? ...see selleks

Ei... milleks sõnu väänata. Ma lähtungi sellest esilehe viitest ja arvan, et kõnealuse lehe puhul on väga oluline, et ta uustulnukat jalust maha ei rabaks. Mingisugused Vikisõnaraamatu "kümme käsku". Lisaks võib sealt edasi juhatada konkreetsetemate soovituste juurde. Praegune reeglite leht on üsna hädine ja aegunud... Mul on ainult hea meel, kui keegi viitsib sellega tegeleda. --Ker 22:14, 31 May 2005 (UTC)

...seda küll et ebaõnnestunud reeglid/juhnöörid (ükskõik kuidas me neid ka ei nimetaks) võivad kasutajat peletada. Kuid teisalt need kasutajad kes austavad teiste tööd on nende juhtnööride puudumise puhul lihtsalt olukorra ees et midagi siin tehakse, tahaks aru saada ja oma osa lisada aga kuidas? need kes ei hooli neile ehk tundub see võimu näitamisena kui on (proovitud leida vähemalt alustavgi) kokkuleppe ja teevad sellele vaatamata oma moodi. ... olen arvamusel et mingitki kokkulepped peavad siin olema sest muidu teeb igaüks oma moodi ja sellega kannatab kogu Wiktionary kvaliteet lugeja silmis ja koos sellega ka huvi kätt külge panna sest ei ole usku et selles saab asja: "Miks peaksin oma energiat pühendama asjale mis on erinevate tegelaste mänguplats, kus puudub koostöö?"

Sellepärast näengi et meil on vajadus saada mingisugusedki reeglid mis siis oleksid soovituslikud. (vs. mitte et ütleks et ainult nii võib teha ja muu on vale.)

Hääldusega on meil üldse keeruline, sest enamik kasutajaid ei näe paljusid hääldusmärke, peale selle on eri transkriptsioone. Tõenäoliselt hakkab järjest enam tulema audiolõike. Hääldust on mõtet sõnale lisada ainult juhul, kui see on lühike ja ühemõtteline. Aga olen nõus Keriga selles, et vajadus vastava alajaotuse järele sellest ei kao ning et tasapisi muutub kõikide alajaotuste sisu paksemaks. Andres 15:26, 30 May 2005 (UTC)

Andres, lihtsalt uudishimust, kui meil oleks kõik sõnad siin juba olemas, siis kui suurel osal neist oleks vajalik see Hääduse osa? siis kui suurel osal sõnadel oleks vaja hääldusest rohkem ära tuua kui Hääldussüsteemi kood ja sõna hääldus (=2 sõna)? --TarmoK 20:44, 30 May 2005 (UTC)

Raske öelda. Asi on selles, et üks asi on tuua hääldus inimese jaoks, kes enam-vähem tunneb keelt (ja häälduse märkimise tavalist süsteemi, mis on eri keelte puhul erinev) ja teine asi inimese jaoks, kes keelt ei tunne. Häälduse äratoomise süsteem on välja töötamata. Arvan siiski, et enamiku sõnade puhul on tarvis eraldi alajaotust. Väga paljudel juhtudel oleks keelt tundva isiku jaoks võimalik hääldusest piisavalt rääkida lühidalt. Andres 21:33, 30 May 2005 (UTC)

---

Minu meelest ei ole midagi katki ka siis, kui paralleelselt kasutatakse detailides erinevaid vormistusi. Küllap ajapikku selgub, milline neist on parem. Praegu ei ole meil piisavalt hääli, et otsustada, mida kasutaja eelistab. Andres 06:53, 1 Jun 2005 (UTC)