Arutelu:Abaka
Kohanimi 1, Kohanimi 2, Kohanimi 3 jne
Kas ei oleks lihtsam ja kergemini loetavam kui kirjutada vaid üks pealkiri: "Kohanimi" ja siis selle all nummeratud loend neist riikidest kus see koht asub? Minu arust on seal praegu on rohkem "teksti müra" (pealkirju) kui infot. ja ehk sama lähenemist ka teiste sõnatüüpide puhul --TarmoK 08:30, 9 May 2005 (UTC)
- Kohanimede puhul võib-olla tõesti. Erineva päritoluga sõnade puhul ning eri sõnade vormide puhul eelistaksin mina jätta vormistuse samaks, sest mulle tundub, et nii on ülevaatlikum. Andres 08:46, 9 May 2005 (UTC)
- Asi on selles, et näiteks päritolu tuleb eraldi märkida. Andres 10:22, 9 May 2005 (UTC)
- Pole vastu. Arvan et meil oleks hea siin olla mõni (test) artikkel mille najal läbi rääkida ja kokku leppida sellised "juhtumid". Samamoodi nagu näiteks mis moodi tõlkeid esitada kui sõnal on mitu tähendust ja ka osadel juhtudel käändeid. (Palk ja tulp oleksid head näited minu arust) --TarmoK 08:14, 10 May 2005 (UTC)
- Minu ettepanek ongi kirjutada "Nimisõna 1" jne. Kerile see ei meeldinud, kuid minu meelest ei saavuta ilma alapealkirjadeta piisavat ülevaatlikkust. Inglise keeles on ksasutatud vist ka "Etymology 1" jne, kuid minu meelest ei jätku sel juhul pealkirjatasandeid. Andres 10:19, 10 May 2005 (UTC)
- see et ma ei ole vastu ei tähendanud päris seda et olen poolt. Vaatan praegu artiklit "Abakku" ja sealt inglise keele osa, imelik lugeda Nimisõna 1 ja 2, et mis loogika järgi neid on jaotatud, et miks esimese all on veel kaks tähendust, et miks need siis ei ole oma pealkirja alla viidud(?) Arvan et on selgem kui igale sõnatüübile on oma pealkiri ja selle all on siis nummerdatult loetletud need variandid ...
- ...arvan et on lihtsam arutada konkreetsete näidete varal võttes ükshaaval ette iga osa, samas saaks ka "uute tulijate juhendi" jaoks "materjali" --TarmoK 19:48, 10 May 2005 (UTC)
- "Abaku" ei ole hea näide, sest seal ma võin sõnade päritolu ainult oletada. Võtame näiteks sõna "palk". Siin on tegelikult kaks eri sõna, mis juhtumisi kirjutatakse erinevalt. Nad on homonüümid, täpsemalt homograafid. Nende päritolu, hääldus ja käänamine on erinevad. Kummagi sõna puhul tuleb vastavad alajaotused teha erinevad. Sellepärast nad peaksidki erinevad olema. Võib aga ka olla, et ühel ja samal sõnal on mitu tähendust. Seda nimetatakse polüseemiaks. Sel juhul tuleks nummerdada ainult tähendused, mitte sõnad, sest mitut sõna ei ole. Andres 20:09, 10 May 2005 (UTC)
- Kui minu teha oleks siis vormistaksin umbes sama põhimõtte järgi nagu inglise vikis on tehtud, vt näiteks en:Game. Esmalt on selgitatud tähendust ja siis on toodud ära omaette tõlked, mille "pealkirjadeks" on tähendus paari sõnaga, sama moodi saaks ka teha käänded jne. Sellisel lähenemisel on ka see eelis, minu silmis, et sisukorra järgi saan minna "õigesse" kohta artiklis, kui mind huvitab teatud keeles käänamine siis lähen sinna ja siis valin kumba tähendust soovin. "nüüdse" variandi puhul ei saa aru sisukorrast kumba käänete linki näiteks võtta.
- Sisukorrast pole praegu niikuinii kasu, sest sealt läheb praegu niikuinii esimese juurde (see on minu meelest bugi). Kuidas siis ei saa aru, kui nad on erinevate alajaotuste all? Andres 19:01, 11 May 2005 (UTC)
- Kui minu teha oleks siis vormistaksin umbes sama põhimõtte järgi nagu inglise vikis on tehtud, vt näiteks en:Game. Esmalt on selgitatud tähendust ja siis on toodud ära omaette tõlked, mille "pealkirjadeks" on tähendus paari sõnaga, sama moodi saaks ka teha käänded jne. Sellisel lähenemisel on ka see eelis, minu silmis, et sisukorra järgi saan minna "õigesse" kohta artiklis, kui mind huvitab teatud keeles käänamine siis lähen sinna ja siis valin kumba tähendust soovin. "nüüdse" variandi puhul ei saa aru sisukorrast kumba käänete linki näiteks võtta.
- Huvitav, minul töötab see sisukord küll ilusti, läheb alati õige koha juurde. Vaata huvi pärast mis seal linkide lõpus on, kui viia hiir lingi peale. Iga järgneval samanimelisel lingil sisukorras on lingi lõpus number mis on ühe võrra suurem kui eelmisel sama nimelisel.
- Aru ei saa sedasi et sisukorras on ju Nimisõna 1 ja Nimisõna 2 mille all on siis omad pealkirjad: "tõlked", "käänded" jne. Nüüd kui ma tean et näiteks "palk" käänatakse erinevat moodi, sõltuvalt kumma tähendusega on tegemist ja tahan näha käänamisi siis sisukorras on mul kaks linki käänamistele. kumba võtta? ja kui võtangi ühe siis pean skrollima ülespoole et näha kumma tähendusega oli tegemist ja kas see oli see mida soovisin näha.
- Selle n.ö. inglise malli puhul on sisukorras üks Nimisõna ja selle all üks "käänamine" ja kui klikin selle peal siis saan "käänamiste" lõigu algusesse, kus iga käänamise tabeli alguses on paari sõnaga "öeldud" mis tähendusega sõna käänamist vaatan. Ma ei ütle et see on ideaalne, kuid mulle tundub informatiivsem. Erinevad inimesed on huvitatud sõnadest erinevalt, teine tahab näha ühs õna tähenduse kohta kõike samast kohast (siis üksteise järel) teist huvitab vaid "osa" sõnast, tähendus või käänamine või tõlked --TarmoK 20:04, 11 May 2005 (UTC)
- Mul on enam-vähem ükskõik, aga leppige Keriga kokku, siis ma ütlen, kas mul on mingeid vastuväiteid. Andres 07:11, 12 May 2005 (UTC)
- Ütlen vaid niipalju, et minu meelest on tülikas vormistada kõik alajaotused nii, et tuleb tähendused üle korrata. See on küll tõsi, et praegu sisukorrast ei näe, mis on mis. Andres 07:13, 12 May 2005 (UTC)
- nõus et see võib natuke tülikas olla, kuid see on lihtsalt copy-paste ja teisalt, see minu klasskilaine küsimus :o) kas viki peab olema lihtsam tegijatele või lugejatele. (üks ei pea välistama teist kuid vahel on vaid üks või teine) --TarmoK 07:46, 12 May 2005 (UTC)
- Leian, et see on tülikas ka lugejale. Andres 08:31, 12 May 2005 (UTC)
- Aga seda probleemi saaks lahendada ka nii, et kirjutada eestikeelsete homonüümide puhul pealkirja sulgudesse lühimärge tähenduse kohta. Andres 07:21, 12 May 2005 (UTC)
- Kardan et sellega võib tulla probleeme, mõne sõna puhul võib see tähendus pikaks venida (5-6-7 rohkemgi(?)) sõna lisaks pealkirjale. Lihtsalt arvamus, ei oska öelda mis tegelikus võib olla, teisalt teeb see pealkirjad minu arust "sogaseks", kaoks ühtlus teiste artiklitega --TarmoK 07:46, 12 May 2005 (UTC)
- Jutt on ju sellest, et Sa ei oska sisukorra järgi otsustada, millisest homonüümist millise pealkirja all on jutt. See eeldab, et Sa tähendusi niikuinii tead, seetõttu piisab tähenduse markeerimisest ühe sõnaga. Jutt ei ole ju tähenduvarjunditest.
- Miks on tähtis ühtlus teiste artiklitega. Andres 08:31, 12 May 2005 (UTC)
- mulle tundub et siin on nüüd küsimus tegelikult kumba lähenemist me pooldame, kas sõna kui tähenduse järgset "rühmitamist" või sõna "eri osade" (tähendused, tõlked, käänamine, jne) järgi jaotamist. Sinu variant oleks see esimene ja see inglise variant teine.
- Ei, praegu on Keri soovitusel kasutusel selline süsteem, et need asjad, mis on seotud konkreetse tähendusvarjundiga, nagu sünonüümid ja tõlked, on kohe pärast selle tähendusvarjundi kirjeldust. Tundub, et nii on käepärasem lugeda. Kui arvad teisiti, siis tuleb koos Keriga seda arutada. Andres 19:01, 11 May 2005 (UTC)
- (Selle palgi puhul pidasid arvatavasti silmas et kaks erinevat tähendust kuid kirjutamine sama) --TarmoK 21:44, 10 May 2005 (UTC)
- Mitte ainult kaks eri tähendust, vaid kaks eri sõna, mida ühtmoodi kirjutatakse. Võib ka juhtuda, et on kaks eri sõna, aga hääldatakse ja kirjutatakse. Andres 19:01, 11 May 2005 (UTC)
- mulle tundub et siin on nüüd küsimus tegelikult kumba lähenemist me pooldame, kas sõna kui tähenduse järgset "rühmitamist" või sõna "eri osade" (tähendused, tõlked, käänamine, jne) järgi jaotamist. Sinu variant oleks see esimene ja see inglise variant teine.