ἱκέτης

Allikas: Vikisõnastik


Vanakreeka[muuda]

Nimisõna

ἱκέτης meessoost

[ῐ̔κέτης] (hikétēs)

  1. (abi, varjupaiga) paluja
  2. See, kes tuleb pärast mõrva sooritamist puhastust otsima (Illiases ja Odüsseias).

Vormid[muuda]

Esimene käändkond.

Hääldus[muuda]

  • (5. sajand eKr Atika) IPA: /hi.ké.tɛːs/

Päritolu[muuda]

Sõnast ἱκνέομαι ('tulema') järelliitega -της.