σφάγιον

Vanakreeka

Nimisõna

σφάγιον kesksoost

[σφᾰ́γῐον] (sphágion)

1. ohver, ohverdus

Vormid

Teine käändkond.

• genitiiv: σφαγίου

Hääldus

• (5. sajand eKr Atika) IPA: /spʰá.ɡi.on/

Päritolu

Sõnast σφάζω ('ohverduseks tapma') järelliitega -ιον.