Mine sisu juurde

κοῖλος

Allikas: Vikisõnastik


Vanakreeka

[muuda]

Omadussõna

κοῖλος

(koîlos)

  1. tühi, õõnes

Vormid

[muuda]

Esimene ja teine käändkond.

Hääldus

[muuda]
  • (5. sajand eKr Atika) IPA: /kôi̯.los/