κοῖλος

Allikas: Vikisõnastik


Vanakreeka[muuda]

Omadussõna

κοῖλος

(koîlos)

  1. tühi, õõnes

Vormid[muuda]

Esimene ja teine käändkond.

Hääldus[muuda]

  • (5. sajand eKr Atika) IPA: /kôi̯.los/