Aa
Allikas: Vikisõnaraamat
| vaata ka: aa, [[{{{2}}}]], [[{{{3}}}]], [[{{{4}}}]], [[{{{5}}}]], [[{{{6}}}]] |
| vaata ka: AA, [[{{{2}}}]], [[{{{3}}}]], [[{{{4}}}]], [[{{{5}}}]], [[{{{6}}}]] |
Sisukord |
[redigeeri] Eesti
vaata ka: aa
[redigeeri] Pärisnimi
Aa
- Küla Lüganuse vallas.
- Tõlked:
- saksa: Aa; Haakhof (mõisa nimi)
- Tõlked:
- Mitme jõe nimi Euroopas.
[redigeeri] Vormid
[redigeeri] Päritolu
Vanim kirjalik allikas, mis Aa (Hazæ [kaaza] või [kaaze]) küla mainib, on Liber Census Daniae (1241). Hiljem on küla nimetatud Hacke, Häcke, Haka, Hakala ja Haakülla. Nimesid võib ehk seostada soome keele sõnaga haka 'koppel' või 'haak'. Nimi võib olla pärit põlispõllundusele ülemineku ajast, mil sööti jäetud alepõlde hakati ümbritsema taraga, muutes need ajutiselt kopliks.
Jõenimi Aa pärineb vanaülemsaksakeelsest sõnast aha '(voolav) vesi' või alemannikeelsest sama tähendusega sõnast aa, mis on suguluses ladina sõnaga aqua 'vesi'. Samast sõnast pärineb ka saksakeelsete jõenimede lõpud -ach ja -a (näiteks Fulda (>Fuldaha), Salzach (>Salzaha), Nidda (>Nidaha). Sama tähendusega on saksakeelsed sõnad Au ja Aue ning skandinaavia keelte sõna å.
[redigeeri] Välislingid
[redigeeri] Saksa
[redigeeri] Kohanimi
Aa
naissoost
['aa]
- Aa. Levinud jõenimi Euroopas.
[redigeeri] Päritolu
Pärineb vanaülemsaksakeelsest sõnast aha '(voolav) vesi' (keskülemsaksa ahe) või alemannikeelsest sama tähendusega sõnast aa, mis on suguluses gooti sõnaga ahva ja ladina sõnaga aqua 'vesi'. Samast sõnast pärineb ka saksakeelsete jõenimede lõpud -ach ja -a (näiteks Fulda (>Fuldaha), Salzach (>Salzaha), Nidda (>Nidaha). Sama tähendusega on saksakeelsed sõnad Au ja Aue ning skandinaavia keelte sõna å.
[redigeeri] Nimisõna
Aa
meessoost
['a'a]
[redigeeri] Stiil
Varem oli kasutusel sündsama sõnana võrreldes sõnadega Kot (Koth) ja Dreck. Nüüd on kasutusel lastekeeles ja perekonnaringis.
[redigeeri] Päritolu
Varem sisaldas nähtavasti kõrihäälikuid: *haha, *chacha.
