Aa

vaata ka: aa

vaata ka: AA

Eesti

vaata ka: aa

Pärisnimi

Aa

1. Küla Lüganuse vallas.

   Sünonüüm:

   • Aa küla

   Tõlked:

   • saksa: Aa; Haakhof (mõisa nimi)

   
   

2. Mitme jõe nimi Euroopas.

Vormid

• Ainsuse omastav: Aa
• Ainsuse osastav: Aad
• Ainsuse sisseütlev: Aasse

Fraasid

• Aa asundus
• Aa küla
• Aa mõis

Päritolu

Vanim kirjalik allikas, mis Aa (Hazæ [kaaza] või [kaaze]) küla mainib, on Liber Census Daniae (1241). Hiljem on küla nimetatud Hacke, Häcke, Haka, Hakala ja Haakülla. Nimesid võib ehk seostada soome keele sõnaga haka 'koppel' või 'haak'. Nimi võib olla pärit põlispõllundusele ülemineku ajast, mil sööti jäetud alepõlde hakati ümbritsema taraga, muutes need ajutiselt kopliks.

Jõenimi Aa pärineb vanaülemsaksakeelsest sõnast aha '(voolav) vesi' või alemannikeelsest sama tähendusega sõnast aa, mis on suguluses ladina sõnaga aqua 'vesi'. Samast sõnast pärineb ka saksakeelsete jõenimede lõpud -ach ja -a (näiteks Fulda (>Fuldaha), Salzach (>Salzaha), Nidda (>Nidaha). Sama tähendusega on saksakeelsed sõnad Au ja Aue ning skandinaavia keelte sõna å.

Saksa

Kohanimi

Aa

naissoost

['aa]

1. Aa. Levinud jõenimi Euroopas.

Päritolu

Pärineb vanaülemsaksakeelsest sõnast aha '(voolav) vesi' (keskülemsaksa ahe) või alemannikeelsest sama tähendusega sõnast aa, mis on suguluses gooti sõnaga ahva ja ladina sõnaga aqua 'vesi'. Samast sõnast pärineb ka saksakeelsete jõenimede lõpud -ach ja -a (näiteks Fulda (>Fuldaha), Salzach (>Salzaha), Nidda (>Nidaha). Sama tähendusega on saksakeelsed sõnad Au ja Aue ning skandinaavia keelte sõna å.

Nimisõna

Aa

meessoost

['a'a]

1. kaka, kaki. Roe, väljaheide, mustus.

   Sünonüümid:

   • Kacke
   • Kot
   • Scheiße

Stiil

Varem oli kasutusel sündsama sõnana võrreldes sõnadega Kot (Koth) ja Dreck. Nüüd on kasutusel lastekeeles ja perekonnaringis.

Päritolu

Varem sisaldas nähtavasti kõrihäälikuid: *haha, *chacha.

Fraasid

• Aa machen