-a

Eesti

Sümbol

-a

1. Märgib esimest kohta kooli sama taseme klasside järjekorras Rooma numbri järel või Araabia numbri ja punkti järel.

   VIIa

   7.a

   Tõlked:

   • soome: -A

2. Märgib teist kohta mingi numbri all olevate kinnistute või hoonete seas.

   Nelgi 30a

   Tõlked:

   • soome: -a

Abaknoni

Järelliide

-a

1. Kasutatakse viisaka käskiva kõneviisi tunnusena.

   Variant:

   • -ha

Albaania

Morfeem

-a

1. Kasutatakse naissoost nimisõnade määrava artiklina.

   dita (sõnast ditë 'päev')

   nata (sõnast natë 'öö')

Bali

Järelliide

-a

1. Annab tegusõnale passiivse tähenduse.

   tugel-a – lõigatav olema

Esperanto

Järelliide

-a

1. Kasutatakse omadussõnade, omastavate asesõnade, järgarvsõnade ja kesksõnade tunnusliku järelliitena.

   malnova – vana

   teatra – teatri-

   sia – oma

   kvara – neljas

   la 2015a jaro – 2015. aasta

   leganta – lugev

2. On kasutatud -ino asemel naisenimede eristamiseks sarnastest mehenimedest ning ka üldse naisenimede lõpus. Sageli võetakse seda juure osana, millele ei lisata nimisõna tunnust -o (nagu ka näiteks sõnas alfa).

   Aleksandra

   Sünonüüm:

   • -ino

Tuletised

• a-vorto

Päritolu

Naisenimede puhul andis -ino algkujust liiga kaugeid nimekujusid, näiteks Aleksandrino.

Islandi

Käändelõpp

-a

Nimisõna mitmuse omastava käändelõpp.

Saksa

Liitsõna komponent

Esineb jõe- ja asulanimedes, näiteks Bibra, Bebra, Fulda, Steina, Jossa.

Päritolu

Sellele vastab praegune jõenimi Aa. Sõna pärineb vanaülemsaksa sõnast aha 'vesi jõgi' (keskülemsaksa ahe). Suguluses on gooti sõna ahva ja ladina sõna aqua.

Türkmeeni

Järelliide

-a

1. käsu järel: siis, ometi
2. küll. Kasutatakse kahtlust või ebakindlust väljendava lause esimeses osalauses.
3. aga. Kasutatakse rõhutamiseks.