а

Allikas: Vikisõnastik
vaata ka:


Kasahhi[redigeeri]

Hüüdsõna[redigeeri]

а

  1. oi. Väljendab üllatust.
    а, солай ма? – oi, kas tõesti?
  2. oo. Väljendab vaimustust.
  3. Väljendab rahulolu.
  4. Väljendab nõusolekut.
  5. aa. Väljendab taipamist.
  6. mis. Väljendab pahameelt.
  7. oh. Väljendab meeleheidet või kimbatust.
    а құдай! – oh jumal!

Fraasid[redigeeri]

Partikkel[redigeeri]

а

  1. kõnekeeles: ah. Väljendab küsimust.


Kildini saami[redigeeri]

Sidesõna[redigeeri]

а

  1. vaid
  2. aga


Komi[redigeeri]

Sidesõna[redigeeri]

а

  1. aga, kuid, ent
  2. ja, ning, aga. Kasutatakse ühendava sidesõnana.

Fraasid[redigeeri]

Partikkel[redigeeri]

а

  1. ah. Kasutatakse küsiva partiklina.
  2. Kasutatakse ergutava partiklina.

Hüüdsõna[redigeeri]

а

  1. ohoo
  2. tohoh
  3. ahaa


Mokša[redigeeri]

Sidesõna[redigeeri]

а

  1. aga, kuid
  2. vaid
  3. ja, aga, ning, jälle

Fraasid[redigeeri]

Partikkel[redigeeri]

а

  1. ah. Kasutatakse küsiva partiklina.

Hüüdsõna[redigeeri]

а

  1. aa. Kasutatakse taipamist väljendava sõnana.


Permikomi[redigeeri]

Sidesõna[redigeeri]

а

  1. aga, kuid, ent
  2. vaid

Partikkel[redigeeri]

а

  1. ah. Kasutatakse küsiva partiklina.

Hüüdsõna[redigeeri]

а

  1. ahaa

Määrsõna[redigeeri]

а

  1. ju


Tatari[redigeeri]

Hüüdsõna[redigeeri]

а

  1. aa. Väljendab taipamist.
  2. oi. Väljendab imestust.
  3. oi. Väljendab rõõmu.
  4. ahaa. Väljendab kahjurõõmu.
  5. ah. Väljendab pettumust.


Udmurdi[redigeeri]

Sidesõna[redigeeri]

а

  1. aga, kuid, ent
  2. ja, aga

Fraasid[redigeeri]

Partikkel[redigeeri]

а

  1. ja, aga. Kasutatakse uue teema alustamiseks.
    а тон кытын вал? – ja kus sina olid?
  2. no
    а ма карод! – no mis teha!


Vene[redigeeri]

Sidesõna[redigeeri]

а [a]

  1. aga, kuid, ent
  2. vaid. Kasutatakse vastandava sidesõnana.
    Спать надо не здесь, а там. – Magada ei tule mitte siin, vaid seal.
    Пиши ручкой, а не карандашом. – Kirjuta sulepeaga, mitte pliiatsiga.
    Sünonüümid:
  3. aga, jälle. Kasutatakse kõrvutava sidesõnana.
    Отец был лётчик, а сын избрал учёную карьеру. – Isa oli lendur, aga poeg valis teadlasekarjääri.
    Он поехал, а я остался. – Tema asus teele, aga mina jäin.
  4. aga ikka, aga ikkagi, ikka, aga siiski, kuid, siiski, aga
  5. ja, ning, aga. Kasutatakse ühendava sidesõnana.
    За деревней было поле, а за полем начинался лес. – Küla taga oli põld, ja põllu tagant algas mets.
    Что делаешь сегодня? А завтра? – Mis sa teed täna? Aga homme?
  6. aga. Kasutatakse uue teema sissejuhatamiseks.
  7. aga. Kasutatakse millelegi olulisele tähelepanu juhtiva küsimuse sissejuhatuseks.
  8. aga. Kasutatakse kartust või kahtlust väljendava lause sissejuhatuseks.
  9. muidu, vastasel korral

Fraasid[redigeeri]

Partikkel[redigeeri]

а

  1. ah. Kasutatakse küsiva partiklina.
  2. Kasutatakse ergutava partiklina.

Hüüdsõna[redigeeri]

а

  1. aa. Kasutatakse taipamist väljendava sõnana.

Nimisõna (1)[redigeeri]

а [a] kesksoost

  1. Täht а.
    печатное а – trüki-а
    прописное а – suur а
    строчное а – väike а
    Первоклассники уже научились писать буквы "а" и "о". – Esimese klassi õpilased on juba õppinud kirjutama а- ja о-tähte.

Vormid[redigeeri]

Ei käändu.

Fraasid[redigeeri]


Nimisõna (2)[redigeeri]

а [a] meessoost

  1. a, a-häälik. Häälik a.
    долгий а – pikk a
    краткий а – lühike a
    безударная гласная а – rõhutu vokaal а

Vormid[redigeeri]

Ei käändu.