uudishimuline
Eesti
[muuda]Nimisõna
[muuda]uudishimuline
- vananenud: uudishimulik, uudistaja
- Iga kord kui lõuna poolt juhtus tulema mõni teeline, kogunes uudishimulisi selle ümber ja mees pidi jutustama kõigest, mis ta kuulnud ja näinud. (Ain Kalmus. Toone tuuled üle maa, 1958)
Omadussõna
[muuda]uudishimuline
- vananenud: uudishimulik
- Võserikud, kusagil majad, jälle võserikud, tükk lausikmaad, metsahakatist — mitte midagi uut või erilist uudishimuliste silmade jaoks. (August Mälk. Peale päevapööret, 1976)