Malli arutelu:he

uusheebrea?

kas me ei saaks siin vältida selliseid "uus..." nimelisi keeli? (sama lugu ka "uuskreeka") Teaduslikult ehk on see õigem kuid enamus inimesi räägib ja mõistab keele nimena ilma selle "uus" liiteta neid keelte nimesid. usun et neid kohti võib näppudel lugeda kus öeldakse et kreekas räägitakse UUSkreeka keelt --TarmoK 11:52, 11 May 2005 (UTC)

minu meelest räägivad nt. usuteadlased heebrea ja uusheebrea keelest. Uusheebrea nimelt elustati kõneldava keelena 19.-20. sajandil teadmata, kuidas heebrea keelt varem hääldati. Ei tea, kuidas õigem on. Kreeka keele puhul on mul lihtsam su seisukohta aktsepteerida. --Ker 12:38, 11 May 2005 (UTC)

kreeka keele puhul võime teha sellise variandi et lisame sinna kreeka keele koodi mallile lingi kreeka keelele (sõna lingiks) ja seal siis oleks "selgitus" et tegemist on tegelikult uuskreeka keelega(?) --TarmoK 15:07, 11 May 2005 (UTC)

Leian, et kreeka keele puhul tuleks alati kirjutada "uuskreeka" ja "vanakreeka", sest need on ikka päris erinevad keeled. Pealegi näeb seda ette ka meie keelte loend. Tegelikult on küll ka Kreekas kaks kirjakeelt, aga teine on taandumas ning uuskreeka all mõeldakse rahvakeelel põhinevat kirjakeelt.

Kus seda keelte loendit leida võib?

Tahtsin öelda, et Vikipeedias "Maailma keelte loend", aga eksisin, seal on kreeka, ning artiklis "kreeka keel" tõpsem eristus. Andres 09:14, 13 May 2005 (UTC)

Ma ei tahaks leppida sellega et jääme kasutama "uuskreeka" keele nimetust kui räägime keelest mida räägitakse tänapäeval kreekas. Mõistan et see on teaduslikult õige, kuid kui me annaksime sajale inimesele nimekirja ühe sõna tõlgetest, siis usun et on vaid käputäis kes oskab otsida kreeka keelt U-tähe juurest.

Sellepärast teen ettepaneku kasutada "kreeka (uuskreeka)" moodi vormistust, sedasi on see loogilisel kohal ja on ka ära märgitud see "uuskreeka". Samamoodi võiks teha ka norra keele puhul: "norra (uusnorra)" (või siis "norra (nynorsk)"). Neid siis kasutada nii tõlgete loetelus kui ka alapealkirjades. Kategooria nimes eelistaksin ka välja kirjutamist, kuid teisalt muudaks see selle ehk liiga pikaks ja seal ei tekitaks segadust kui olekski kirjutatud "uuskreeka" või "uusnorra" (Jaapani keele puhul võiks ka sarnaselt teha pealkirjad: "Jaapani (Rōmaji)", sellest oli meil juttu ka Als-i malli juures) --TarmoK 06:16, 13 May 2005 (UTC)

Pooldan seda. Panen ette: pealkirjades ja tõlgetes "kreeka (uuskreeka)", "kreeka (vanakreeka)", "norra", "norra (uusnorra)". Kategooriates: uuskreeka, vanakreeka, norra, uusnorra.

Tõsi küll, võib tekkida teistpidi probleem, et ei leia "uuskreeka" ja "vanakreeka". Andres 09:14, 13 May 2005 (UTC)

Heebrea keele puhul vajadust eristamiseks ei paista olevat, sest põhimõtteliselt on tegemist ühe keelega. Arvan, et kui vajadust eristamiseks on, saab seda teha stiilimärkusena. Hääldusel on ammu olnud eri variandid, hääldatakse ka Iisraelis erinevalt, olenevalt kõneleja päritolust. "Ivriit" on heebrea keele sünonüüm, meil on kokku lepitud kirjutada "heebrea". Tõsi küll, "ivriit" käib vist ainult "uusheebrea" kohta.

selge, usaldan seda seisukohta. --Ker 10:01, 12 May 2005 (UTC)

Võib-olla ei maksaks usaldada, sest ma pole asjatundja, aga niipalju kui ma asja uurisin, paistab mul õigus olevat. Eristatakse küll hulk "heebrea keeli", aga kirjakeeles sõnaraamatu seisukohast niisugust vahet pole, mis sunniks keeli algusest peale eristama. Tõsi küll, näiteks horvaadi keele, bosnia keele ja serbia keele ladinatähelise kitjaviisi vahel on veel väiksem vahe, kuid neid me eristame. Andres 09:14, 13 May 2005 (UTC)

Mul tekitab küsimusi "uusnorra". Kust see sõna on võetud? Andres 19:56, 11 May 2005 (UTC)

KNABist -- http://www.eki.ee/knab/kd.htm --Ker 10:01, 12 May 2005 (UTC)

Ahah, siis on asi selge. Aga kuidas me mallid teeme? no ja no-nn või no-bn ja no-nn?

Vöiksime järgida standardit ja kasutada "no", "nn" ja kui eraldi vaja siis ka "nb" --TarmoK 06:16, 13 May 2005 (UTC)