Arutelu:sample

Meil on olnud nii, et hääldus märgitakse pärast sõnaliiki ja märksõna eraldi reale ilma tärnita. Vormistasin praegu ka nii.

Hääldusega on õigupoolest mitu probleemi, mida me pole lahendanud. Esiteks, inglise sõnal võib olla palju erinevaid hääldusi ja ka hääldusnorme võib olla mitu (eks ole, sedagi sõna hääldatakse Inglismaal ja Ameerikas oluliselt erinevalt). Teiseks, ei ole ühtset häälduse märkimise viisi ega viisi, kuidas lugejat märkide tähenduse juuurde juhtida. Andres 17. veebruar 2010, kell 11:10 (UTC)

Tänan paranduste eest. Üritan seda formaati edaspidi järgida.

Hääldusega jäin ma jah hätta. Kopeerisin lihtsalt prantsuse keele häälduse alt praegu. Kardan, et mu teadmistest jääb praegu väheseks hääldus ise juurde mõtelda, seda enam kui ühtsed reeglid praegu puuduvad. AivoK 17. veebruar 2010, kell 12:09 (UTC)

Siiski, häälduse olen mõnelgi puhul märkinud eraldi alapealkirja alla -- eriti siis kui mitu hääldust, mis eri sõnaliikide puhul korduvad. Minu arusaamist mööda on ühtne häälduse märkimise viis olemas: IPA (International Phonetic Alphabet). IPAst teeb juttu ka aastatetagune tekst, mille külaline leiab vasakmenüüs sissejuhatuse lingi tagant. Küllalt paljud autoriteetsed veebisõnaraamatud kasutavad IPAt, ise juurde mõtelda ei olegi soovitav. --Ker 17. veebruar 2010, kell 15:17 (UTC)

Mulle tundub, et asi on selgem, kui iga sõnaliigi all hääldus ära tuuakse. Hääldus võib sõnaliigiti ka erineda. Pealegi on sel juhul formaat ühtne.

Praegu ei ole sellist reeglit, mille järgi hääldus peab olema IPA-s. Me peame siis kokku leppima, et alati nii teeme. Ja ikkagi peaks hääldus põhimõtteliselt olema varustatud lingiga, mis viib IPA selgituse juurde, sest lugejal on raske õiget kohta üles leida.

Aga probleemiks on ka häälduse variandid (praegugi on antud korraga kaks varianti). Õigeid variante võib olla palju. Hääldusnormi puhul on oluline ka, millise normiga on tegemist. Andres 17. veebruar 2010, kell 16:38 (UTC)

Häälduse probleem on endiselt lahendamata. Praegu on siin märgitud ainult Briti hääldusnorm. Andres 29. november 2010, kell 22:56 (EET)[vasta]

Mõnes sõnaraamatus on hääldus ilma l-häälikuta. Andres 29. november 2010, kell 23:40 (EET)[vasta]

Minu meelest sobiks ka sõna võendamine teatud juhtudel valimisse võtmise kirjeldamiseks. --AivoK 1. november 2010, kell 21:28 (EET)[vasta]

Kas Sa mõtlesid selle ise välja? Praegu puudub sõna "võendama" juures sõnaseletus. Arvan, et sõnaseletus on isegi tähtsam kui tõlkevaste. Andres 29. november 2010, kell 23:21 (EET)[vasta]

Sõna võendama kasutab TTÜ prof. Mart Min elektroonika loengutes analoog-digitaal muunduritest rääkides. Praegu vanu loengumaterjale sirvides leidsin, et kasutati ka sõna diskreetimine. Ja tegu on siiski diskreetse signaali, mitte digitaalsignaaliga.--AivoK 30. november 2010, kell 10:50 (EET)[vasta]