Arutelu:Näide:Beau
Kuigi keelelingid võivad olla mis tahes kohas, on soovitatav kirjutada need artikli lõppu pärast kategooriaid. Vikipeedias vähemalt nii tehakse. Keelelingid viitavad kõikidele vikisõnaraamatutele, kus vastav märksõna on sees.
- Tegingi algul nii, kuid sõnaraamatu märksõna puhul on keelelingil teistsugune tähendus – viitab sõna kirjeldusele originaalkeeles. Faili struktuur on selgem, kui kõik, mis puutub ühte keelde, on ühes jorus. Hõlbustab ka muudatuste tegemist keele kaupa. Samamoodi on toimitud inglise sõnaraamatus: [1]. Üldiselt istub mulle sealne struktuur üsna hästi.
- Ma olengi lähtunud inglise vikisõnaraamatust, ainult mõne asja pisut teistmoodi teinud.
- Ma ei leidnud inglise vikisõnaraamatust juhendit sellise keelelinkide paigutuse kohta. Mul ei ole arusaadav, mida sellest võidetakse. Minu meelest peaksid keelelingid olema ühes kohas, muidu pole ülevaadet, millised keelelingid artiklis sisalduvad. Sõna kirjeldus originaalkeeles ei ole privilegeeritud. Pealegi jäävad kõik keelelingid lugejale nähtavaks ühes kohas.
- Vt. näidet [2]. Seal on pealkirja
==German==all deklareeritud, et nii kõige parem, põhjendust sealt tõesti ei leidnud. Kus ta vilksatas, seda enam ei leia, ja polegi vaja, sest ma arvan, et Sul on õigus. Ma ei eelda enam, et viidata tuleb ainult originaalkeeltele, kellele need teised ikka kurja teevad. - Originaalkeelne seletus huvitab mind küll pisut rohkem kui juhukeelne ja ma arvan, et mõningatel juhtudel võiks selle eraldi lingina sõnaartikli juurde torgata. Aga kuni keelelinkide arv artiklis pikaks ei ole läinud, pole selle pärast muretseda tarvis.
- Võiks vist selle linkide/kategooriate asukoha reeglina vormistada.
- Võõramaised vikisõnaraamatud rakendavad keelelinkide uuendamiseks botiks kutsutavaid vigureid, kas peaksime edaspidi meiegi sellele mõtlema? --Ker 02:18, 21 Jan 2005 (UTC)
- Vt. näidet [2]. Seal on pealkirja
Arvan, et enam-vähem tuleks järgida artikli aussi ülesehitust. Ma veel katsetan seal. Tähendusi nummerdada ei ole sel juhul minu meelest mõtet. Andres 01:32, 20 Jan 2005 (UTC)
- Minul on seda ausalt öeldes pisut raske lugeda. Nummerdada või mitte, aga liigendada tahaks kuidagi. Teine asi on see, et tähenduse selgitamisel peaks sõnaraamatus minu arvates alustama lakooniliselt -- märksõnade loendiga, kui võimalik. See on hüva entsüklopeediline esitus, sobib omakeelsesse seletavasse sõnaraamatusse, aga võõras keeles näpuga järge ajades tahab sõnastikukasutaja – minu meelest, esmajärjekorras midagi muud. --Ker 02:22, 20 Jan 2005 (UTC)
- Tähendusi võib ehk ka nummerdada, aga sellega on kaks probleemi. Esiteks ei ole mul päris selge, kuidas "#" töötab. Ma kipun saama uuesti sama numbri. Vist ei tohi tühja rida vahel olla. Aga siis läheb asi võib-olla raskesti loetavaks. Teiseks, kui numbreid muudetakse mõne tähenduse vaheletoppimise tõttu, siis see minu teada numbreid tagapool ei mõjuta. Seetõttu pole numbrid usaldatavad.
- Mul pole sellega muresid olnud, eks ma juba erialaselt pisut paadunum arvutielukas kah ja kõiksugu märgenduskeeli pruugin üsna igapäevaselt. Tühja rida ei tohi märgenduses keset numereeritud loendit tõesti kasutada, aga tema esilekutsumiseks on mitmeid muid võimalusi. Numeratsioon tähenduste toppimise pärast katki ei lähe. Vaata näiteks, mis ma Liivakastis sodisin. Muidugi võib olla ka hoopis paremaid liigendamise võimalusi ja maitse asi on ta kindlasti kah. --Ker 02:18, 21 Jan 2005 (UTC)
- Ma püüan tasapisi välja töötada sellist liigendust, mis mulle vastuvõetav on ja liiga keerulisena tundub. Kui Sulle on minu variant vastuvõetamatu, siis palun tee konkreetseid ettepanekuid. Andres 08:43, 21 Jan 2005 (UTC)
- Mul pole sellega muresid olnud, eks ma juba erialaselt pisut paadunum arvutielukas kah ja kõiksugu märgenduskeeli pruugin üsna igapäevaselt. Tühja rida ei tohi märgenduses keset numereeritud loendit tõesti kasutada, aga tema esilekutsumiseks on mitmeid muid võimalusi. Numeratsioon tähenduste toppimise pärast katki ei lähe. Vaata näiteks, mis ma Liivakastis sodisin. Muidugi võib olla ka hoopis paremaid liigendamise võimalusi ja maitse asi on ta kindlasti kah. --Ker 02:18, 21 Jan 2005 (UTC)
- Tähendusi võib ehk ka nummerdada, aga sellega on kaks probleemi. Esiteks ei ole mul päris selge, kuidas "#" töötab. Ma kipun saama uuesti sama numbri. Vist ei tohi tühja rida vahel olla. Aga siis läheb asi võib-olla raskesti loetavaks. Teiseks, kui numbreid muudetakse mõne tähenduse vaheletoppimise tõttu, siis see minu teada numbreid tagapool ei mõjuta. Seetõttu pole numbrid usaldatavad.
- Võiks siis teha nii, et alguses on Sinu stiilis lakoonilisem algus, seejärel minu stiilis pikem käsitlus. Minu meelest ei ole sellise lakoonilise esituse pärast mõtet vikisõnaraamatut üldse tegema hakatagi. Mõte ongi ju selles, et saada sõnade kohta entsüklopeediline esitus.
- Jah, mulle küll meeldiks nõnda. Eks siis võimalikud tulevased kasutajad tõstavad mässu, kui ei istu. Kuidas see vormistada, tuleb mõelda...
- Praegu ei saa endist kuju mehhaaniliselt ette tõsta, aga selle saaks ehk esitada kuidagi lihtsustatult, ilma alapealkirjadeta. Andres 08:43, 21 Jan 2005 (UTC)
- Ja nõus, et põhjalikum esitus on suur eesmärk, aga lakoonilises mõttetuse osas pole ma Sinuga sugugi nõus. Lähtun sellest, millest ise puudust olen tundnud. Ning sellest, et parem on leida napp artikkel ja lingid võõrkeelsetesse sõnaraamatutesse kui üldse mitte midagi. Muidugi on kurjast, kui liigne lakoonilisus eksiteele sunnib.
- Jah, parem midagi kui mitte midagi, aga tuleb tagada selgus maksimumprogrammi suhtes. Andres 08:43, 21 Jan 2005 (UTC)
- Jah, mulle küll meeldiks nõnda. Eks siis võimalikud tulevased kasutajad tõstavad mässu, kui ei istu. Kuidas see vormistada, tuleb mõelda...
- Võiks siis teha nii, et alguses on Sinu stiilis lakoonilisem algus, seejärel minu stiilis pikem käsitlus. Minu meelest ei ole sellise lakoonilise esituse pärast mõtet vikisõnaraamatut üldse tegema hakatagi. Mõte ongi ju selles, et saada sõnade kohta entsüklopeediline esitus.
- Teiselt poolt, mis teha omakeelse artikli juures toodud võõrkeelsete vastete tabelitega näiteks juhul, kui võõras keeles sõnal tähendusi ülearu? Kas üldse midagi teha? --Ker 02:18, 21 Jan 2005 (UTC)
- Esiteks, minu meelest on need tabelid ülepingutatud. Jääksin heameelega vana variandi juurde. Aga oma küsimus sõnasta palun täpsemalt. Andres 08:47, 21 Jan 2005 (UTC)
- Teiselt poolt, mis teha omakeelse artikli juures toodud võõrkeelsete vastete tabelitega näiteks juhul, kui võõras keeles sõnal tähendusi ülearu? Kas üldse midagi teha? --Ker 02:18, 21 Jan 2005 (UTC)
- Vikisõnaraamatu idee ongi ju selles, et igas keeles antakse selgitusi kõikide keelte sõnade kohta. Ma ei saa aru, mille poolest omakeelne sõnaraamat teistmoodi on.
- Ei, toda ma ei vaidlusta sugugi, esitasin oma nägemust kasutajasõbralikust vormistusviisist. Muidugi oleks tore veel kolmandaid, neljandaid jne. arvamusi kuulda. --Ker 02:18, 21 Jan 2005 (UTC)
- Saan aru. Olen tegelikult nõus, et esmavajalikku ei leia materjaliuputusest kergesti kätte, seetõttu olekski hea kahetasandiline esitus. Andres 08:47, 21 Jan 2005 (UTC)
- Ei, toda ma ei vaidlusta sugugi, esitasin oma nägemust kasutajasõbralikust vormistusviisist. Muidugi oleks tore veel kolmandaid, neljandaid jne. arvamusi kuulda. --Ker 02:18, 21 Jan 2005 (UTC)
- Liigendusega on see raskus, et minu teada töötab ainult kolm alapealkirjade tasandit. Olen nõus, et tuleb liigendada, seda tulekski katsetada. On Sul ettepanekuid? Andres 07:07, 20 Jan 2005 (UTC)