Arutelu:Aba

Kas Vikipeedia-lingid ei võiks olla kohe vastava tähenduse juures? Muidu ei pruugi aru saada, mis mille kohta käib, ega meid linke üldse tähele panna. Andres 02:11, 20 Jun 2005 (UTC)

kui oleks kohe tähenduse juures siis peaksid ka kõik muud asjad, tõlked, käänded jne kohe seal ju olema eks(?), tulemuseks ülevaatlikuse kadumine, rääkimata sellest et teksti vahel on ainuke võimalus aru saada mida see link seal teeb kui see "läbi lugeda".

Omaette lõigus olles näeb välislinke ka sisukorrast + artikli sisul on struktuur. Erinevate linkide tähendust näeb ju lingi tekstist. Iseküsimus on et miks ühel on Nigeeria ja teisel Sichuan, et kes neist aru saab (Vikipeedia artiklite pealkirjades võiksid täpsustavad sõnad olla sellised mis on võimalikult laialdaselt tuntud)

Kui lugejal vähegi huvi on siis heidab ta pilgu kogu (ühe) keele osale ja ei ole raske märgata Välislinkide pealkirja --TarmoK 20:55, 20 Jun 2005 (UTC)

Asi on selles, et iga välislink puudutab ainult ühte tähendust. Kõik need asjad, mis puudutavad ainult ühte tähendust, peaksidki olema selle juures. Hea küll, kui Sa väga tahad, siis Sa võid ju teha rubriigid, kus on tähendused lühidalt korratud. See on alternatiivne, põhimõtteliselt aktsepteeritav lahendus, kuigi ma eelistaksin esimest varianti. Ma ei hakka ümber tegema, kui Sa niiviisi vormistad. Ma ootaksin, et ka Sina ei hakka seda ümber tegema, kui mul on juba on teistmoodi vormistatud.

Ümber tegemistega olen püüdnud olla ettevaatlik ja lähtun sellest et kas mujal on varem teistmoodi tehtud ja kuidas ning kui teen sellist "suuremat" muudatust siis vaid ühes kohas et näha milline on reageering.

Samamoodi sai tehtud ka varem Aa artiklis. --TarmoK 07:53, 21 Jun 2005 (UTC)

Keril ei olnud midagi selle vastu, kui sünonüümid ja tõlked on iga tähenduse all. Arvan, et meil on kolme inimesega veel vara reegleid paika panna. Peaksime tolereerima erinevaid lahendusi.

Pooldan tolereerimist, kuid sellel on kaks poolt. Vikipeedia idee on et igaüks võib muuta ja kui ei meeldi et oma kirjutatud muudetaks siis ei ole viki õige koht. Kuid kuna siin on meil liiga palju lahtisi vormistamis küsimusi olen nõus et ei hakka veel teise kirjutatud järjekindlalt ümber vormistama, eriti veel kui sellest on arutelu tekkinud.

Minu "mure" on selles et kui igaüks teeb oma moodi siis lõpuks on siin selline puder ja kapsad et selle korda tegemiseks läheb kümme korda rohkem aega ja vaeva kui püüda leida toimivaid lahendusi samal ajal kui siia saab materjali pandud. Rääkimata sellest et keegi kes siia lugema satub on praja pähkli ees et kuidas siinset kirjutatut mõista ja leida infot millest tal kasu on. Samamoodi keegi kes sooviks oma panuse panna on nagu lõhkise küna ees et mis moodi nüüd siia lisada materjali. ja tulemuseks on paari inimese "eraprojekt" --TarmoK 07:53, 21 Jun 2005 (UTC)

Niipea kui tuleb mõni uus inimene juurde, on tal jälle mingi teistsugune arusaamine sellest, kuidas artikleid tuleks vormistada. Arvan, et võiks tolereerida kõiki lahendusi, mis ei tundu otseselt väärade või eksitavatena. Ühtlustamise peale võiks hakata mõtlema siis, kui meil on tõesti palju inimesi ja kui inimesed hakkavad seda sõnaraamatut tegelikult kasutama. Näiteks ka inglise vikisõnaraamatus ei ole ühtlustamiseni jõutud. Niikaua kui meil on niikuinii valdav enamik artikleid väga puuduliku infoga, ei tohiks ühtlustamine olla probleem, sest artikleid tuleb niikuinii täiendada.

tolereerimine on ok, kuid arvan et meil on siin juba kriitiline mass (5000) artikleid et hakata ka korrastamist vaatama, sest korrastamisega on see lugu, vähemalt minu silmis, et kui õige info on nii kuidas juhtub, siis see ei tekita usaldust asja suhtes, tekitab pigem küsimust kui õige see info on. Ja kui kord on usaldus läinud või pole seda tekkinudki (vikisõnaraamatu suhtes) siis selle uuesti saavutamine lugeja silmis on paras töö ja tulemuseks on et inimesed käivad, vaatavad ja lähevad ...ja ei pane ka kätt külge.

Minu meelest ei ole määrav mitte artiklite arv, vaid kasutajate arv. Valdav enamik praegusi artikleid on Keri lühiartiklid prantsuse keele sõnade kohta.

Seda küll, kuid tänu Ker-i usinusele on siin päris kena prantsuse-eesti sõnaraamat tekkimas, ja see on juba arvestatvas mõõdus et võtta seda kui ühte allikat tõlgete otsimisel. --TarmoK 21:27, 25 juuni 2005 (UTC)

Peaaegu kõik prantsuse sõnu puudutavad artiklid on Keri poolt üksinda tehtud ning on seetõttu ühtviisi vormistatud. Seetõttu seal erilist ühtsuse puudumise probleemi ei tohiks olla. Küll aga tuleb neid artikleid varem või hiljem täiendada, sest puuduvad näiteks põhjalikumad sõnaseletused ja etümoloogiad. Andres 05:15, 26 juuni 2005 (UTC)

Mullegi meeldiks, kui reeglid oleks täpselt paigas. Aga mis teha, kui kasutajate arvamused hea vormistuse kohta lahknevad? Jääb üle ainult pikkamööda diskuteerides ja üksteist veendes parimat vormistust otsida. Ent niikaua kui põhiline argument on arvamus lugeja soovide kohta, kusjuures lugejat kujutletakse enam-vähem endasarnasena, on raske otsustada selle üle, millised on lugejate vajadused. Selleks peaks meil diskussioonis osalejaid rohkem olema. Selge see, et igaühel on omamoodi õigus, sest igaüks tahaks, et sõnaraamat näeks välja nii, nagu talle meeldiks.

Ehk tasuks ära oodata spetsiaalne vikisõnaraamatu tarkvara. Andres 18:19, 25 juuni 2005 (UTC)

See et Inglise vikis ei ole ühtlustamiseni jõutud on minu arust just näide sellest. Võtame või näiteks sõnade lisamise keelte kategooriatesse, meil on see siin ilusti kasutusel ja aitab märgatavalt kasutamist, aga proovi seda inglise vikis...

See on meil kasutusel sellepärast, et me oleme kolmekesi kõik selle poolt. Võimalik, et hiljem tuleb välja, et see ei olnud hea lahendus. Siis tuleb ikkagi hakata seda ümber tegema. Andres 18:19, 25 juuni 2005 (UTC)

võimalik et üks päev tuleb midagi ümber teha, kuid selle juures on üks aspekt: kui on järgitud teatud "malli" siis on suhteliselt lihtne kirjutada koodi jupp (bot) mis siis võib käia läbi artiklid ja teha muudatuse. --TarmoK 21:27, 25 juuni 2005 (UTC)

Nõus. Andres 05:15, 26 juuni 2005 (UTC)

inimestel on tihtipeale arusaam et asjad on valmis, see et need artiklid on alustus, pooleli olev töö, seda mõistab vaid osa ja julgeks arvata et väiksem osa lugejaist --TarmoK 10:59, 24 Jun 2005 (UTC)

See võib ju nii olla, aga mis teha? Minu arvates intelligentsel inimesel kaksipidimõtlemist olla ei tohiks. Ja tegelikult tuleb siit kasutamiskõlblik sõnaraamat alles kaugemas tulevikus. Andres 18:19, 25 juuni 2005 (UTC)

Arvan et intelligentsuega on selle mõistmise juures vaid nii palju tegemist et kui kaua selle mõistmine aega võtab, siis kui mitme artikli lugemise järel tuleb see arusaam. Mida vähem tegijaid seda kaugemal see tulevik on ja seepärast on minu arust hea mõelda mis moodi saada uusi inimesi siia liituma, n.ö. teha vikisõnaraamat ahvatlevamaks. Minu näen seda "ahvatlevust" struktuurist ja juhtnööridest. sellest ka see ärgitamine --TarmoK 21:27, 25 juuni 2005 (UTC)

Sul võib ju õigus olla, aga tegelikult me ei tea, millised tegurid tegelikult kedagi juurde meelitavad või eemale tõukavad. Sina pead eriti tähtsaks kindlate reeglite olemasolu, aga näiteks mind nende puudumine ei häiri. Sinagi tulidki ju juurde, kuigi neid ei olnud. Vikipeediaski oled Sina ainuke, kes nõuab väga kindlaid reegleid ja keda häirib vähimgi ühtluse puudumine. Mina jälle pean kõige tähtsamaks nii Vikipeedias kui ka Vikisõnaraamatus seda, et iga artikkel oleks võimalikult täielik ja täiuslik ning sisaldaks võimaluse korral materjali, mida mujalt ei saa. Et aga valdav enamik teisi kasutajaid sellest ei hooli, siis jäävad need artiklid, kus suurt põhjalikkust taotletakse, tühisesse vähemusse. Selliste artiklite olemasolu on üks võimalik juurdetõmbav tegur. Arvan, et neid on palju teisigi, eri inimeste puhul erinevaid. Andres 05:15, 26 juuni 2005 (UTC)

Minu meelest tuleks püüda vormistada nii, et lugejal tuleks võimalikult vähe asju ära arvata. Kui on mitu erinevat lahendust, mis seda nõuet rahuldavad, siis ei tohiks lugejal midagi selle vastu olla.

Meie vaidlused ju põhinevad ikkagi sellel, et eri lugejatel on erinevaid soove, mis on omavahel vastuolus. Andres 08:14, 21 Jun 2005 (UTC)

Kolmas tähendus on "Küla Jaapanis", link on aga "Aba (Okayama)". Hea küll, ma võin muidugi teksti lisada, et see küla asub Okayama prefektuuris.

Huvitav, teises arutelus püüad selgitada et igas keeles peaks olema tähenduse juures pikem selgitus ja siin eesti keele all, kus oleks minu arust ainuke koht kus peaks pikemalt ja täpsemalt selgitama, soovid võimalikult lühidat varianti... --TarmoK 07:53, 21 Jun 2005 (UTC)

Jah, Sul on õigus, siin võiks pikemalt seletada. Mõtlesin algul nii, et kohe seletuse juurest läheb link Vikipeedia artiklile. Andres 08:14, 21 Jun 2005 (UTC)

Link vikipeediale peaks olema vaid täiendus; võimalus huvilisele minna uurima millega täpselt tegu. Siin piisaks kui selgub et tegu on külaga ja kus ta asub, et suudab iseseisvalt kaardilt leida, n.ö. "teeotsa näitamine". --TarmoK 10:59, 24 Jun 2005 (UTC)

Jah, olen nõus. Mõtlesin lihtsalt, et "küla Jaapanis" on liiga vähe, tuleb täpsemalt selgitada, kus ta asub. Andres 18:19, 25 juuni 2005 (UTC)

suuremate riikide puhul, on avatavasti parem jah panna ka provints/piirkond/jne. (võrreldes näiteks külaga Andorras) --TarmoK 21:27, 25 juuni 2005 (UTC)

Jah. Andres 05:15, 26 juuni 2005 (UTC)

Hiinas on ka teisi Aba-nimelisi kohti, kuid nendest pole täpseid andmeid. Ainult üks neist asub Sichuani provintsis. Sulgudes olevad märkused on mõeldud artiklite eristamiseks. Nad ei pea olema omaette võetuna arusaadavad. Ammendava seletuse saab täpsustusleheküljelt. Andres 05:54, 21 Jun 2005 (UTC)

Peaksime ehk panema lingi hoopis täpsustuslehele w:Aba? Andres 05:57, 21 Jun 2005 (UTC)

Lisaks jah, sedasi saab lugeja ise leida veel puuduvaid linke --TarmoK 07:53, 21 Jun 2005 (UTC)