üürnik

Eesti

Nimisõna

üürnik

1. See, kes kasutab üüri alusel eluruumi või muud sarnast.

   Sünonüüm:

   • üüriline
   • Tõlked:
   • inglise: tenant, lessee, renter, rentee, occupant, hirer, leaseholder
   • läti: īrnieks
   • poola: lokator
   • prantsuse: locataire
   • rootsi: hyresgäst
   • saksa: Mieter
   • ungari: bérlő
   • vene: арендатор, съёмщик (meessoost), съёмщица (naissoost), наёмщик (vananenud), квартиросъёмщик (eluruumide puhul, meessoost), квартиросъёмщица (eluruumide puhul, naissoost), квартиронаниматель (eluruumide puhul), квартирант (eluruumide puhul, meessoost), квартирантка (eluruumide puhul, naissoost), квартиросниматель (eluruumide puhul), съёмщик квартиры (eluruumide puhul), наниматель квартиры (eluruumide puhul), постоялец (vananenud, eluruumide puhul), жилец (eluruumide puhul)
   • võru: üüriline, üürnik

Tuletised

• üürniku-
• üürnikud

Fraasid

• üürnikke juurde paigutama
• üürnikke juurde panema

Liitsõnad

• allüürnik
• kaasüürnik
• korteriüürnik
• põhiüürnik

Päritolu

Tuletis sõnast üür järelliitega -nik.