oma

Allikas: Vikisõnaraamat

Sisukord 1 Vaata ka 2 Eesti 2.1 Asesõna 2.2 Omadussõna 2.3 Määrsõna 2.4 Nimisõna 3 Annoboni 3.1 Nimisõna

[redigeeri] Vaata ka

• Oma

[redigeeri] Eesti

[redigeeri] Asesõna

oma

1. Omastava, lause subjektile kuulumist väljendava täiendina põhisõna ees.

   Poiss peitis oma käsi. Mees jootis oma hobust

2. Nimisõna kordumist vältiv asesõna kellelegi või millelegi kuulumist väljendavas tähenduses.

   Minu ports on väiksem kui sinu oma.

3. kõnekeeles: verbi või käänduva sõna laiendina asesõnade ise, enese või enda sünonüümina.

   Mul omal on ka selline.

[redigeeri] Omadussõna

oma

1. Väga lähedane, tuttav või omane.

   Oma inimene. Omad poisid.

   Oled sa oma või võõras?

2. iseloomulik, eripärane

   Ta on omal ala meister.

   Omal moel huvitav.

3. Kellelegi kuuluv, isiklik.

   See oli mu oma arvamus.

[redigeeri] Määrsõna

oma

1. ligikaudu (rõhutades kõnealuse hulga suurust).

   oma kümme kilo, oma sada meest

[redigeeri] Nimisõna

oma

omad pl

[redigeeri] Annoboni

[redigeeri] Nimisõna

oma

1. käsi