om

Norra

Eessõna

om

1. kohta, -st

Rootsi

Eessõna

om

1. kohta, -st

Taani

Eessõna

om

1. kohta, -st

Vepsa

Tegusõnavorm

om

Oleviku kindla kõneviisi ainsuse 3. pööre sõnast olda ('olla')

1. on

   Ken sigä om? – Kes seal on?

   Mi nece om? – Mis see on?

   Mitte mez’ hän om? – Mis inimene ta on?