Arutelu:sõna

Tõlked tuleks anda iga tähenduse kohta eraldi. Andres 16. juuni 2007, kell 15:56 (UTC)

See pole tingimata vajalik kui üheski keeles neid tähendusi sõnaliselt ei eristata. Praegusest esitusest võib teha ilmselt ebaõige järelduse, et abasiini: ажва afrikaani: woord alamsorbi: słowo araabia: كلمة (kalimah) armeenia: բառ aserbaidžaani: söz baski: hitz, berba baškiiri: һүҙ bosnia: riječ jne ei tähenda kirjutatud sõna.--Metsavend (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 10:33 (EEST)

Aprioorselt võttes ei ole see ilmne.

Kui tõlkevasted langevad enamasti kokku, siis võib teha ka nii, et märkida kitsamaid tähendusi vaste järel sulgudes.

Nojah, praeguses pooleli esituses võib jääda ebaõige mulje küll. Igasuguseid ebaõigeid muljeid võib jääda ka enamikust teistest artiklitest. Andres (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 13:39 (EEST)

Jah, aga administraator peaks näitama eeskuju ja püüdma sellist ebaõigete muljete tekitamist vältima, mitte neid juurde tekitama. Miks on üldse vaja 1. ja 2. tähendust eristada? Kui selline eristus on juba tehtud, siis peaks ka selguma, milleks see vajalik on. Kas poola sõna wyraz, prantsuse parole ja türgi sözcük saab kasutada ainult 1. tähenduses? Minu arust tekitab selline poolik esitus rohkem küsimusi kui annab vastuseid. --Metsavend (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 16:37 (EEST)

Administraatoril ei ole sisulistes küsimustes mitte mingeid volitusi ega mitte mingit autoriteeti.

Nähtavasti ma olen kirjutanud ainult need tähendused, milles olen kindel olnud (noh, muidugi võin ka vigu teha). Kui Sa tead, et neil sõnadel on mõlemad tähendused, kirjuta siis juurde. Ega siis mina üksi ei jaksa kõiki artikleid täielikuks teha, ja veel ruttu. Ja kui tõepoolest sellist asja ei esine või esineb harva, et tõlkevasted ei lange kokku, siis võib ka tähendused ühendada ning vajaduse korral sulgudes märkida tähenduse kitsendused. Tähenduste eristamine on omaette eesmärk, mis ei sõltu tõlkevastetest, aga muidugi on mõnikord vaieldav, kas on otstarbekas tähendusi eristada, ja vajadus erinevalt tõlkida räägib tähenduste eristamise vajaduse kasuks. Mulle tunduvad need tähendused piisavalt erinevatena, aga küllap on võimalik need ka kokku viia. Andres (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 19:10 (EEST)

Kuidagi peaks siin rääkima ka tüübi ja eksemplari erinevusest. Andres (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 19:14 (EEST)

Ah jaa. Kui me toome mõne keele all ainult ühe tõlkevaste, aga neid on rohkem, või ei esita mõne sõna kõiki tähendusi, siis ju ka võidakse valesti tõlgendada. Ja kui sõnaseletust ei ole, toob see ka kaasa väärtõlgenduse võimalikkuse. Andres (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 19:14 (EEST)

Alustasin uurimist abasiini keelest. Mul ei ole õnnestunud leida kinnitust, et seda sõna kasutatakse ka kirjaliku sõna kohta. Tuleb keelt rohkem tundma õppida. Andres (arutelu) 11. oktoober 2015, kell 10:31 (EEST)

Sõnad wyraz ja sözcük on kasutatavad ka kirjaliku sõna kohta. Panin need sisse. Andres (arutelu) 14. oktoober 2015, kell 21:09 (EEST)