Arutelu:Mars

m vs Meessoost nimisõna

Alustame siis veel üht diskusiooni :o).

Andres selgitaksid miks on parem kirjutada pikalt välja Meessoost nimisõna selle asemel et kasutada (lailalt) levinud lühendeid? --TarmoK 15:53, 15 Jun 2005 (UTC)

Tõlgete rubriigis ei saa laiutada (ja pole üldse kindel, kas sugu seal märkima peaks). Aga sõnaartiklis on ju ruumi küll. Milleks kasutada lühendeid, mille ühene mõistmine pole kunagi kindel. Minu meelest ei tohiks ritta, mis on reserveeritud sõna kujule, midagi muud kirjutada. Andres 16:40, 15 Jun 2005 (UTC)

see et ruumi on ei tähenda et peaks ju laiutama. :o) Esiteks ei ole minu arust reserveeritud sõna kujule seda rida mida silmas pead. See rida on vaid koht kus algab info selle sõna kohta teatud konkreetses keeles. Mina leian vähemalt et see on koht kust on hea saada selge ülevaade mis sõnaga on tegu: kuidas teda kirjutatakse, hääldatakse, on ta mees- või naissoost või hoopis mitmuses ja millised on muud variandid (mees-, naissugu, mitmus). Kuna sugude lühendid (vähemalt minu teada) on laialt levinud siis igaüks kes vähegi on võõrsõnadega ja sõnaraamatutega tegemist teinud mõistab mida need lühendid tähendavad.

Jään selle juurde, et üks rida on reserveeritud sellele, kuidas sõna kirjutatakse. Muidu võib jääda mulje, et näiteks m käib sõna juurde. Aga teen ettepaneki kirjutada alajaotuse pealkirjaks näiteks "Meessoost nimisõna", mitte lihtsalt "Nimisõna". Andres 05:42, 21 Jun 2005 (UTC)

See kõlab ju lugeja alahindamisena. Kui üks (sõna) on jämedas kirjas ja teine kursiivis tavalises kirjas (m / f / pl) siis peab minu arust küll väga piiratud mõtlemis võimega olema et arvata et see kõik on üks sõna.

Mulle jälle tundub, et sõna kõrvale muu materjali paigutamine on vastava rea risustamine. Andres 07:29, 21 Jun 2005 (UTC)

Ja seda mida need lühendid tähendavad võiks (ütleks isegi et peaks) selgitada Vikisõnaraamatu sissejuhatuses. Samas kui selgitatakse et igale sõnale on oma lehekülg ja erinevad keeled on omaette lõikudes jne.

Olen nõus, et sellised juhised lugejale peaksid olema. Praegu on küll veel vara neid üksikasjades teha, sest meil pole reeglid paigas. Andres 07:29, 21 Jun 2005 (UTC)

Pealkirja muutmist ei poolda sest see teeb veel kirjumaks need pealkirjade variandid. Selle loogika järgi tuleks siis ka "Naissoost nimisõna", "Kesksoost nimisõna", "Mitmuses nimisõna", "Ainsuse kolmandas pöördes tegusõna", "Sisseütlevas käändes nimisõna" jne --TarmoK 07:06, 21 Jun 2005 (UTC)

Meil on ju pealkirjad "Nimisõnavorm" ja "Tegusõnavorm". Miks on "Sihiline tegusõna" ja "Sihitu tegusõna"? Minu meelest võiks olla lihtsalt "Tegusõna". Andres 07:29, 21 Jun 2005 (UTC)

pikalt välja kirjutades tekib mulje nagu oleks see tõlge või tähenduse seletus, mida ta tegelikult ei ole ja on, vähemalt minu silmis, segav ülevaate saamisel artiklist, artikli informatiivsus väheneb selliste vaid ruumi täitvate sõnadega.

kuna vikisõnaraamtu sõnade artiklites on selliseid sõnu mis korduvad leheküljelt leheküljele siis nende igakordne väljakirjutamine on väsitav ka lugeda. Kes tahab seda lugeda oskab mõttes selle lühendi asendada, kes ei taha läheb lihtalt sellest üle. Sarnane olukord näiteks kas kirjutada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit või NSVL --TarmoK 20:28, 20 Jun 2005 (UTC)

---

Teen siis uue ettepaneku. Kirjutame nii:

Mars

meessoost nimisõna'

1. ...

Sel juhul ei saa ära segada sõnaseletusega.

Kui aga lepime kokku kasutada lühendit, siis:

Mars

m'

1. ...

Andres 07:29, 21 Jun 2005 (UTC)

Võib-olla kirjutada lihtsalt "meessoost". Aga võib-olla lükata soomäärang hoopis kuskile tahapoole. Andres 08:21, 21 Jun 2005 (UTC)